Kuusepuu tuled on kustunud ning rekvisiidid on paigas. Valgus saabub lava tagaotsa, valgustades ruuporiga tegelaskuju laval. Tegemist on noore entusiastliku debüütetenduse lavastajaga.

Meelerahu õhtud on kõigile

Teadmistepagasit vaimse tervise osas on võimalik täiendada kolmapäeviti koduses olemises NOVATEKi korraldatud veebis toimuvatel meelerahu õhtutel. Kell seitse olen avanud nii minagi oma arvuti ja saanud jagada oma kogemusi, muresid ja nende üle arutada.

Viimaste nädalate jooksul on õpetajate ja õpilaste seas tekkinud küsimus, miks koolis nii külm on? Tekkis olukord, kus ühel korrusel olevas klassis on väga soe ning teises kohutavalt külm.

29. novembril korraldas Viimsi gümnaasiumi väitlusklubi Hüpernoolele töötoa “Argumenteerijate meistriklass”, mis aitas noortel ajakirjanikel mõista tugeva argumendi ülesehitust ning koostamist.

25. novembril oli Viimsi Gümnaasiumi saksa keele õppijatel võimalus osaleda Goethe instituudi loodud simulisastsioonimängus “Kliimaneutraane linn”. Mängu osalejaid valiti kolmest Eestimaa koolist, et pakkuda õpilastele kogemuslikku võimalust õppimiseks ja tõsta teadlikkust kliimamuutusest ning sellega kaasnevatest probleemidest.

Teisipäeval, 5. oktoobril toimus Viimsi gümnaasiumis lõpuklasside organiseeritud õpetajate päev, kus abiturientidel oli võimalus paariks tunniks astuda meie kallite õpetajate kingadesse.

Väitlusklubi alustas sellel õppeaastal oma kolmanda ringiga. Väitlusklubi Välklejad on suurepärane koht, kus saab harjutada eneseväljendust, argumenteerimist ja arutada aktuaalsete probleemide üle. Klubi, mis kohtub igal teisipäeval ruumis 203, ootab huvilisi liituma 14. septembril. Uue õppeaasta puhul rääkisime kahe vilistlasega, kes meenutavad oma aastaid väitlusklubis suure naeratusega.

26. mail külastas meie kooli Eesti haridus- ja teadusminister Liina Kersna ja sel puhul otsustasime küsida temalt mõne küsimuse.

Kui tähtis on ühe noore gümnasisti vaimne tervis ja kui palju sellest üldse räägitakse? Viimsi Gümnaasiumis räägitakse palju.

Ma olin kõigest 10-aastane, kui minu peas sündis imepisike unistus, et kunagi, kui keskkool on läbitud ning ma olen ametlikult “vaba inimene”, ostan ma esimese ettejuhtuva lennupileti ja kaon pilvedesse, mille vahelt paistab suur ja tohutult võimas Ameerika, kus ma enda lauljakääri ellu viin.

Mõni päev tagasi hakkasid levima kuulujutud, et varsti hakatakse valima õpilasi projekti, mis on ennekuulmatu ning vägagi ekstreemne.

Reisides palju ning kohates kümneid suurepäraseid vanderselle, olen jõudnud arusaamale, et mina selline ei ole. Olen tutvunud reisijatega, kelle tervist ei kõiguta ka kingakarbist Calcutta veerenni saaduse joomine ning kes nakatuvad pigem uute keelte külge kui surmavatesse haigustesse.