Liina Kersna Viimsi gümnaasiumit uudistamas

26. mail külastas meie kooli Eesti haridus- ja teadusminister Liina Kersna ja sel puhul otsustasime küsida temalt mõne küsimuse.

Autor: Hanna-Birgit Sinkel
Foto: Alisa Stoten

Viimsi Gümnaasiumist oli Kersna üsnagi vaimustuses ja kiitis väga moodulsüsteemi. Eriti huvitas teda G3 moodul “Õpetaja kui juht”, kuna just selline õppeaine annab tema sõnul positiivse kogemuse, mis suunab noori nägema oma tulevikku õpetajana.

Hoolimata valikuvabadusest nendib minister, et meil on vägagi esindatud ka distsipliin ja rangus õppimises, mis nõuavad enese kokkuvõtmist ja pingutust. Kersna sõnul on ennastjuhtiva õpilase aine pingutuse põhimõtete ja oskuste omandamiseks äärmiselt oluline. “Ükstapuha, mis tööd inimene teeb, enesejuhtimise oskus on igal pool äärmiselt vajalik,” põhjendab minister.

Milline mulje jäi teile Viimsi gümnaasiumist?
Üldiselt riigigümnaasiumites käies on mul alati väikene kadedus hinges ja samas ka suur rõõm, et tänapäeva noortel on võimalus õppida nii suurepärastes tingimustes. Hästi tähtis on see, et noored saavad valida erinevaid valikaineid, et leida üles see, mis teda päriselt huvitab, ja tegelikult on täpselt sama tähtis see, mis teda tegelikult üldse ei huvita. Sellise enesearengu ja eneseotsingu tee on Viimsi gümnaasiumis küll suurepärane võimalus.


Kui te vaatate tagasi oma kooliajale, kuidas kõrvutaksite gümnaasiumi rangemat distsipliini ja korda Viimsi gümnaasiumiga?
Mina tulin 15-aastasena maapiirkonnast Tallinnasse gümnaasiumisse just sellepärast, et mul oli huvi. Tahtsin õppida ajakirjandust ja leidsin ühe kooli tol hetkel, kus oli ajakirjanduse kallak, see oli Lasnamäe üldgümnaasium, nii et ma vahetasin kooli just sellepärast, et ma tahtsin lähtuda oma huvist, aga see oli ka ainuke valik: ma ei saanud proovida teisi asju. Mis puudutab rangust või distsipliini, siis olen ma täiesti kindel, et Viimsi gümnaasiumis on distsipliin, nii nagu üldse koolides, sellises aukohas, väga esindatud. Õppimine nõuab alati distsipliini, enese kokkuvõtmist, enesepingutust ja see peab kindlasti olema nii ka kooli juures. Küsimus ongi, kui palju siis noor inimene saab valida, milles ta pingutab ja mida ta endas arendab.


Olite väga üllatunud, kui rääkisime oma õpetaja kui juht moodulist. Miks selline reaktsioon?
Ma ei ole enne riigigümnaasiumites kuulnud, et sellist moodulit oleks. Ma olen käinud tänaseks juba päris mitmes riigigümnaasiumis, näiteks kui ma käisin Jõhvis, siis seal oli meditsiinimoodul või siis ka tehnoloogia, mis on tavapärasemad, aga õpetajamoodulist polnud ma tõesti varem kuulnud. Olen mõelnud, et kui tänapäeva noored saavad positiivse koolikogemuse, siis nad tõenäoliselt tahavad ka rohkem minna tulevikus õpetajateks õppima. Me juba näeme seda ka õpetajate koolitustele kandideerijate arvus, et aina enam näevad noored oma tulevikku koolis ja see on ka tingitud sellest, et nad on saanud koolist positiivse kogemuse. Tõesti, ma väga loodan, et ülikoolid ka arvestavad siis seda mooduli läbimist, et nendel noortel on mingi eelis ülikooli astudes.


Mis mooduli teie täna Viimsi gümnaasiumis õppides valiksite?
Ma arvan, et see moodul ongi juba olemas, see mida mina omal ajal oleksin valinud on just nimelt see ennastjuhtiva õpilase moodul. Mina väidan, et ma õppisin pingutama tänu spordile. Tänu sellele, et me pidime jooksma lõike, mis tähendab näiteks, et lepime kokku sada meetrit, sa jooksed nii kiiresti, kui sa suudad see sada meetrit ära, siis on 30 sekundit puhkust ja siis pead jooksma veel kord, näiteks niimoodi viis korda. See õpetas mulle, et pingutusel on alati algus ja lõpp ja seda ma hakkasin kasutama ka oma õppimistes. Kujundasin end teadlikult ennastjuhtivaks õpilaseks alles hiljuti: magistrantuuris õppides. Ma isegi kuulsin seda sõna esimest korda tol ajal ja siis ma sain väga selgelt aru, et seda ei ole minu elukogemus mulle õpetanud, rääkimata siis omaaegsest haridussüsteemist, aga see on äärmiselt tähtis oskus tulevikuks. Ükstapuha, mis tööd inimene teeb, enesejuhtimisoskus on igal pool äärmiselt vajalik.

Kas tuleksite meile ka lektoriks?
Vot siis peaks mõtlema, et millest ma võiksin rääkida, aga kui te arvate, et minus on mingisugust teadmist, mis tänapäeva noortele võiks olla mingil moel kasulik, siis kindlasti leian selle aja.