KOBARLOO TEINE OSA Puust ja punaseks: Eesti haridussüsteemi suurimad kitsaskohad ja nende võimalikud lahendused läbi gümnasisti silmade
Kobarloo esimeses osas tuli lähemalt juttu individuaalse õppe kitsaskohtadest, õpilaste hirmust eksimise ees ning üldisemalt praeguse haridussüsteemi aegunud olemusest tänapäeva ühiskonnas. See pole aga kaugeltki kõik – selles artiklis arutlen, miks on Eesti õpilastel ühiskonnas selge ootus edasi õppida gümnaasiumis, mitte kutsekoolis? Millest tuleneb aga kutsekoolide halb maine ja kuidas avaldub selle mõju ka kaugemale kutsekooli seintest?
KOBARLOO ESIMENE OSA Puust ja punaseks: Eesti haridussüsteemi suurimad kitsaskohad ja nende võimalikud lahendused läbi gümnasisti silmade
Ikka ja jälle kuuleme Eesti haridussüsteemi kohta erinevaid kaebusi: loeme uudistest, et jätkuvalt valitseb õpetajate põud, ning kuuleme, kuidas haridust üritatakse arendada ja edendada, kuid võrdlemisi edutult. Tõsiasi on see, et siiani pole midagi eriti muutunud ja suur osa haridussüsteemi kitsaskohtadest jäävad üldse tähelepanuta. Küll aga on erinevates haridusasutustes käsil õppekava muutmine ning sellega seoses toon välja mõned Eesti haridust puudutavad suurimad aruteluküsimused, kitsaskohad ja nende võimalikud lahendused. Järgnev artikkel on esimene osa viiest minu kobarloos, millega kaardistan hariduse murekohad ja pakun võimalikke lahendusi.
Draamateatri arvustuste võistluse võitnud Triinu Ressi retsensioon “Kuidas taltsutada vaablast eneses”
19. jaanuaril 2023. aastal esietendus Estonia kontserdisaalis William Shakespeare’i tragöödia ainetel loodud lavastus “Macbeth”, mille võimsa esitusega said hakkama Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo.
Duncan Macmillani näidendi põhjal sündinud Tanel Jonase lavastus “Kõik ägedad asjad”, mis esietendus Eesti Noorsooteatris 20. novembril 2022, käsitleb olukordasid, millega puutuvad kokku inimesed, kelle lähedased on depressiooni küüsis või otsivad lahendust suitsiidimõtetele.
Toksilise positiivsuse mõju
Meile kõigile meeldivad positiivsed inimesed: need, kes on alati heatujulised, näevad asjades helgemat poolt ja süstivad entusiasmi ka teistesse. Tuleb aga välja, et positiivsus võib olla ka toksiline.
10 raamatusoovitust gümnaasiumiõpilasele uueks aastaks
Tahaksid lugeda midagi tähendusrikast peale kohustusliku kirjanduse või ei oska lihtsalt raamatupoes käies midagi valida? Hüpernool tuleb Sulle appi! Panime Sinu jaoks enda arvamuse järgi kokku nimekirja 10 raamatust, mida üks gümnaasiumiõpilane peaks kindlasti lugema. Kes teab, ehk leiad raamatute hulgast endale lausa uue lemmiku?
Ma näen sind
16. märtsil linastus koolimajas film “Evge”. Ürituse eesmärk oli koguda toetusi Ukraina heaks ja jagada teavet hetkel toimuvate sündmuste kohta.
Tõlkevõistlus, Hüpernoole lemmik
Sügisel toimunud VGM-i tõlkevõistlusest võtsid osa mitmed õpilased. Nagu eelnevatel aastatel, valis ka see aasta Hüpernool enda lemmiku. See aasta osutus Hüpernoole lemmikutiitli võitjaks G1-4 õpilane Daniel Kiwan. Danieli poolt tõlgitud teksti leiab altpoolt.
Heade mõtetega heade mõtete linnast
On jaanuarikuiselt hall reede hommik heade mõtete linnas Tartus. Delta maja oma kuldsete palistustega paistab üle Emajõe kutsuvalt sooja ja kodusena.
Sisepõlemismootorite müügikeeld aastaks 2035
Euroopa Liidul on kavas 2035. aastaks keelata kõigi sõidukite müük, mille süsinikueraldus on suurem kui 0g kilomeetri kohta. Selline muutus nii lähedases tulevikus võib aga tekitada palju probleeme, alustades elektrivõrgu koormusest ja lõpetades töötajate kaoga.
Eliisabet Kool: „Noortele on antud võimalus ja nad võiksid seda kasutada”
Gümnasisti eluga kaasneb palju kohustusi ning võimalusi, millega kindlasti juba hästi kursis oled. 17. oktoobril toimuvad kohalike omavalitsuste valimised (KOV valimised), kus saavad üle 16-aastased noored anda oma hääle juba teist korda.
Lootuskiir tuleviku pärast muretsevale abituriendile
Mõttejõul tuleviku kujundajail (ingl manifesting) on ütlus: “Kõik, mida sa tahad, on juba sinu oma.” Kindlasti mõtled, mida see tähendab. Täna tahad, homme saad.
Paus kannab ehk Quo vadis, eesti teater?
Eesti teater oli lukku pandud, luku võti katki murtud. Kas aeg seda parandab? Seda ütled sina …
Kuidas olla positiivne ja energiline koolinädala vältel?
Gümnaasium on väga tore ning huvitav aeg inimeste elus. Selle aja jooksul saame täiskasvanuteks ning õpime olema iseseisvad ja vastutustundlikud. Samuti suureneb õppemaht ja kohustuste hulk, mis võib viia väsimuse ja energiapuuduseni.
Kirjavigad ei ole olemas, keele areng aga on
Kirjavigad on puhtlihtsalt üks vandenõuteooria mis on välja mõeldud “suure eesti keele” poolt teatud kui EKI. See nimi ei tähenda mitte Eesti Keele Instituuti vaid see on hoopis Ehhki Kiusame Inimesi(?) kus küsimärki ei hääldata.
Ma lõpetasin kohvi joomise ehk miks on tee parem kui kohv?
Väljas on pime ja vihmane - novembrile iseloomulik ilm. Kell on pool neli hommikul. Sõrmed lohisevad mööda klaviatuuri, üritades lõpetada järgmist tähtaega ületanud koolitööd.
Talmund: „Kui sa hukkad ühe elu, sa purustad terve maailma. Kui sa päästad ühe elu, sa päästad terve maailma“
20. sajandil jäädvustasid ennast ajalukku nii kommunism kui ka natsionaalsotsialism. Ühele oli antud eksisteerida 74 aastat, teisel tunduvalt vähem, kõigest 12 aastat.
Valitsuse autoriteedi murdepunkt läbi ühiskondliku prisma
On 13. jaanuari varahommik, ärkan vabariigis, mille valitsus on paari tunni eest tagasi astunud – kriisidest räsitud valitsusele on otsustavaks saanud peaministri erakonna korruptsioonisüüdistus.
Distantsil olles õppetöö seisma ei jää
Üheksanda novembri õhtul said Viimsi gümnaasiumi õppijad koolijuhilt kirja, et oleme taas distantsõppel, mis kestab hetkeseisuga kaks nädalat.
Tagasi kooli, kuid kui kauaks, otsustad sina
Kevadine karantiin tekitas õpilastes erinevaid tundeid ja mõjutas hoiakuid koolis käimise suhtes. Paratamatult on käes september ja distantsõpe on justkui unustatud õudusunenägu.
Milline väärtus on hinnetel?
Ma ei tea, kuidas teiega on, aga ma võin julgelt väita, et Viimsi Gümnaasium on parim kool, kus ma õppinud olen. See võib tuleneda sellest, et alles nüüd olen ma piisavalt arukas ja mõistlik, et osata hinnata koolis seda, mida paljud tähele ei pane ning mida ma ise nooremana väärtuslikuks pidada ei mõistnud. Võib-olla on see aga seepärast, et olen hiljuti enda jaoks gümnaasiumis hästi hakkama saamiseks teada saanud ühe erilise saladuse, millele võib-olla osa teist veel mõelnud ei ole.
Emily Bruus: mina ja 3 kuud pooltoorest õpetajaametit
Ma usun, et suurem osa minu endistest õpetajatest nõustuksid, kui ma ütlen, et ma ei ole suurem asi klassi ees esineja. Seda teades kujutagem ette minu üllatust, kui seitse kuud peale lõpetamist seisin klassitäie õpilaste ees, tutvustades ennast nende valikaine õpetajana. Kogu seda eriskummalist teekonda on keeruline kirjeldada nõnda, et see oleks üheselt mõistetav. Isegi mina ei mõista vahepeal, et see oli päris.
Mis on MÕKS?
Esimest õppeaastat analüüsides tõid nii õpilased kui ka õpetajad välja mentorsüsteemi parendamise vajalikkuse. Seda eelkõige mentorgrupi sisulise tegevuse eesmärgistamiseks. Kirjutasin Innovele taotluse täiendavaks rahastuseks, et viia läbi järjepidev õppeaasta jooksul toimuv koolitus mentoritele.
Miks jäetakse viikingiaja õppimine koolides julmalt vahele?
Põhikooli riiklikus õppekavas väidetakse, et ajalugu õppides omandavad õpilased kultuuriruumis orienteerumiseks vajalikke teadmisi oma kodukoha ja maailma minevikust ning kultuuripärandist. Sotsiaalainete III kooliastme õpitulemuste all on kirjas, et õpilane kirjeldab viikingite elu, nimetab ja näitab kaardil nende retkede põhisuundi, teab kiriku osa keskaja ühiskonnas nii kultuuripärandi säilitajana kui ka maailmapildi kujundajana. Õppesisu all on välja toodud Skandinaavia eluviis ja ühiskond. Ometi pole mina, 12. klassi õpilane, koolis õppinud viikingitest kauem kui 45 minutit, mis on üks põhikooli tund, sedagi asendusõpetajaga.
Kõik algab ideest – õpilasfirmad jagavad soovitusi
G2 astmes on rambivalguses alati uurimistöö, õpilasfirmad ja praktiline töö. Nendest ei saa üle ega ümber, kuid kui see etapp elus üle elada, siis ootab 12. klass ees enda lõpueksamitega. Mina, G1 õpilane, otsustasin uurida, kuidas läheb meie kooli õpilasfirmadega.
Karantiin toob inimesed üksteisele lähemale
Mu vanavanemad elavad siinsamas Tallinnas ning ma ei ole kunagi mõelnud sellele, mis juhtuks, kui nad elaks teises linnas või hoopiski teises riigis. Samuti ei ole ma kunagi mõelnud olukorrale, kus mul ei ole võimalust neid näha või nendega päris elus rääkida.
Rahvatantsijad ei lepi eestlaste mornide nägudega
Arvatakse, et eestlased on tõsised. Mossis nägusid on meil võimalik näha näiteks kontserditel, kus rahvas vaid vaikselt istub, mitte ei ela kaasa. Samuti tänaval jalutades näeb naeratavaid nägusid harva. Ma aga arvan, et on ka erandeid ning ühest erandist ma tahangi rääkida.
Kaine mõistus ei lase valeuudiseid ligi
Kaine mõistus ei lase valeuudiseid ligi Koroonaviiruse hulluses on üpris lihtne kaotada mõistus ning lasta paanikal enda üle …
Mõned mõtted Eesti Vabariigi 102. aastapäevaks
Praegu on käimas aasta 2020, see on mõnes mõttes omapärane aasta, sest sellega on alanud uus kümnend ning elame nüüd ka selle sajandi kahekümnendates aastates.
Kandes head, andes head
Kell on üheksa, karge 6. detsembri hommik. Rühm Eesti sõdureid stardib lennuga Lääne-Aafrikasse Mali riiki. Lennukis on 11 kasti koolitarbeid ja mänguasju, nendega koos ka killuke Viimsi noorte südametest.
Seigeldes Kvothega sain teada tuule nime
Ma ei oleks ilmselt kunagi seda raamatut lugenud, kui mu sõber ei oleks mulle seda soovitanud ja raamatu praktiliselt käte vahele surunud, sest žanr fantaasiakirjandus ei ole mind kunagi kõnetanud, kuid see raamat muutis mu arvamuse täielikult.
Tänusõnad õpetajatele
Tänusõnad õpetajatele Mu ümber on päevast päeva palju õpetajaid, kelle tõttu soovin kooli tulla. Seega pühendan teile tänu …
Õpetajatega tuleb rääkida
Ilmselt oleme kõik kooli peal kuulnud, kui halb üks või teine õpetaja on, kuid siis põhjust küsides märganud, et ehk õpilane on ka ise mingil määral süüdi. Ükski õpetaja ei taha nalja pärast kellelegi halba, vaid proovivad meid harida. Selleks et kõik see toimida saaks, on vaja vastastikust usaldust ja mõistmist. Selle saame saavutada õpetajatega viisakalt rääkides ning neid austades. Vastasel juhul ei soovi keegi aidata, kui ise oled nõmedalt käitunud.
Kas ma olen piisavalt hea?
Enne kui sa loed seda artiklit, vaata peeglisse ja ütle: “Ma olen ainulaadne.” See on tõsi. Inimesed kulutavad liiga palju energiat sellele, et end maha teha ja vastata kellegi kirjeldusele endast. Inimesed unustavad, et nad on loodud siia maailma just sellisena, nagu nad on, ja nad on ilusad. Ometigi on meil raske end armastada, kui inimesed ümberringi püüavad teiste enesehinnangut pidevalt alandada. Kas morjendab see, mida öeldi, või see, kuidas me ise öeldusse suhtume?
Kuidas oma aega planeerida?
Kuidas oma aega planeerida? Aeg on väga väärtuslik, eriti kui tegemist on gümnaasiumis õppimisega. Kahjuks pole ööpäevas rohkem …
Koolipere kohanemine Viimsi Gümnaasiumiga
Nüüdseks on õppeaasta kestnud peaaegu neli kuud. Selle ajaga oleme me kõik oma uue armsa kooliga lähemalt tuttavaks saanud. Siiski võtab täielik muudatustega kohanemine oma aja.
Tervislik eluviis algab mõtlemisest
Viimastel aastatel on palju räägitud tervislikust toitumisest ja tervislikust eluviisist. Rohkem tuleks tähelepanu pöörata tervislikule mõtlemisele ehk sellele, mis toimub inimese peas.
Hüpernool kajastab Viimsi Gümnaasiumi koolielu
Kõigile on selge, et käesolev kooliaasta ei ole alanud tavapäraselt. Samuti on lugu Viimsi Gümnaasiumi meediatoimetusega. Algus on olnud aegavõttev ja väsitav ja ehkki kõik ei ole veel valmis, oleme siiski juba järje peal.
Õpilased õpivad hinnetele, mitte teadmistele
Õpilased õpivad hinnetele, mitte teadmistele Viimsi gümnaasium kaotas ära hinded, selleks et gümnasistid õpiksid teadmiste ja oskuste omandamiseks, …