Tehisaru – koostööpartner või konkurent?
Tehisintellekt on vägagi populaarne teema ning selle osas on sõnavõtnud ka G2 õpilased, kes on sellest kirjutanud oma kultuuripäevikus.
Autorid: Lily Pullerits, Mari Jaško, Loreta Sults
Visuaalid: Tehisintellekt
Tehisintellekt on jõudnud haridussüsteemi
Lily Pullerits
Tehisintellekt on kahtlemata omandanud suure rolli inimeste igapäevaelus ja ka hariduses. Senini kehtinud standardid ja tavad on muutumas ning sellega on sunnitud kaasas käima ka haridussüsteem. Hetkeseisuga on oluline keskenduda parima lahenduse leidmisele tehisintellekti kaasamisel haridusse. Seda peab tegema eetiliselt ja targalt ning vältima selle käigus süsteemi ja õpilaste taandarengut. Kuidas aga muudab tehisintellekt haridust ning milline on õpetajate roll selles virvarris?
Praeguse tehisintellekti tase ja selle üldkasutatavus tuli kõigile, eriti haridus valdkonnas töötavatele, üsna järsult. Esmane reaktsioon paljudel õpetajatel oli selle kasutamist takistada või see lausa ära keelata. Selle kohta aga ütles Miina Härma Gümnaasiumi haridustehnoloog: “Kool ei saa eitada tehisintellekti olemasolu, vaid peab õppima seda eetiliselt kasutama.” Seega ei tohiks koolid eirata tehisintellekti olemasolu või keelama selle kasutamist, sest see oleks praegusel hetkel pea võimatu. Oluline oleks leida moodused, kuidas saab seda kasutada hariduse edasi arendamiseks tänapäeva maailmas, mis on pidevas muutuses.
Tehisintellekt on muutnud meie haridust, muutes faktipõhised teadmised ja üksluised ülesanded ebaolulisemaks. Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Birgy Lorenz on ERRi artiklis “Tehisintellekt on tulnud kooli, et jääda” öelnud: “See on väga huvitav samm, mis sellega on kaasnenud. Ühelt poolt kaovad ära mõttetud ülesanded. Teiselt poolt tulevad juurde väga filosoofilised arutelud, mis täna koolis olid puudu.” Lihtsa ligipääsuga tehisintellektile ning seeläbi ka faktipõhisele informatsioonile väheneb vajadus fakte pähe tuupida ja tõuseb arutlus- ja analüüsioskuse tähtsus, mis varem on olnud pigem tagaplaanil.
Tehisintellektiga kaasnevad ka ohud, mida ei saa mainimata jätta. Selle liigkasutamisel võib inimestel, eriti noortel, kelle aju on alles arenemas, väheneda loovus ja iseseisvalt mõtlemise võime. Tartu ülikooli neuroteadlane Jaan Aru ütles juba eelnevalt mainitud ERRi artiklis: “Üks tehisaru kasutamise peamiseid ohte ongi see, et mõtlemine, järelduste tegemine, loovus on ka kõik oskused, mida tuleb harjutada ja arendada.” Õpetajatel on siinkohal oluline roll õpetada noori kasutama tehisaru mõistlikult. “Noored lähevad asjadega kaasa, tuleb neile ainult suund kätte näidata,” ütles Marie Rosin Geeniuse artiklis. Seega õpetajad kui suunanäitajad saavad noori juhendada arendama oma loovust ning kasutatama tehisaru mõõdukalt.
Tehisintellekt kutsub esile mitmeid muutusi meie haridussüsteemis – olulisemale kohale on tõusmas arutlus- ning analüüsioskused ning ainult faktipõhine õpe jääb tagaplaanile. Praeguse tehisintellekti taseme ja levimusega on peaaegu et võimatu, kuid põhiliselt just ebaefektiivne, see täielikult ära keelata. Selle targalt kasutamise õppimiseks ja õpetamiseks on vaja õpetajaid, kes oleksid teadlikud nii tehisintellekti kasulikkusest kui ka ohtudest ja negatiivsetest külgedest. Õpetajatel on võime suunata noori ja aidata neil leida tasakaal tehisintellekti kasutamise ja enda aju kasutamise vahel.
Millist rolli mängib tehisintellekt tänapäeva õpilase hariduses?
Mari Jaško
Pideva tehnoloogia arenguga on kaasnenud ka mitmed arengud hariduses, mis on muutnud õppetööd klassiruumides, esile toonud uusi õppemeetodeid ja mõjutanud nii õpilaste kui ka õpetajate suhtumist õppimisse. Üks suuremaid ja innovatiivsemaid arenguid on vaid äsja tavainimesele kättesaadavaks muutunud tehisintellekti allikad, nagu ChatGPT, mis toovad kasutajale soovitud materjali justkui hõbekandikul kätte. Kas selline mugavus on õpilaste haridusele pigem kahjulik või kasulik? Kas tehisintellekti allikad on üldse usaldusväärsed abilised?
Tehisintellekti, või TI, kasutamine on suurepärane võimalus õpilastel iseseisvalt õppida. TI pakub õpilastele võimalust individuaalsete vajaduste järgi õppida ning teemasid omandada. Näiteks on klassiruumis veidi maha jäänud õpilasel võimalus kodus TI-lt küsida spetsiifilisi küsimusi, mida õpetajal pole koolis tihti suurte klasside tõttu aega vastata. Awanish Kumar toetab sellist positiivset vaatenurka TI suunas artiklis “AI in Education: How Machine Learning is Revolutionizing the Classroom” võrreldes TI-d personaalse õppejuhataja või tutor-iga. Võib öelda, et tehisintellekt on õige motivatsiooniga kasutamise puhul väga kasulik tööriist isikupärastatud õppeks.
Tehisintellekti kasutamisel on iseseisvalt õppides ka negatiivseid külgi. Üks suurematest põhjustest, miks TI ei ole iseseisvaks õppimiseks hea vahend, on selle komme anda kasutajatele ebaõiget informatsiooni. Suurele osale inimkonnale kättesaadavad TI-tehnoloogiad on veel uued ning algelistes faasides. Üks tuntumaid TI-veebilehekülgi ChatGPT on mingis mõttes kurikuulus tihtipeale valeinformatsiooni pakkumise tõttu. Artikli “Why ChatGPT Generates Fake References?” sõnul on põhjus selliseks valeinformatsiooni esitamiseks ChatGPT andmete kogumise ja töötlemise viisid: ChatGPT treenimiseks koguti andmeid mitmetest veebiallikatest kuni aastani 2021, kogutud andmeid pole siiani uuendatud ja seda hulka, mis algselt koguti, ei filtreeritud valeinfost puhtaks. Isegi kui TI, eriti ChatGPT, kasutamine võib tunduda mugav ja praktiline, ei pruugi selle pikaajaline mõju olla hea.
Hea pikaajalise mõjuga ei pruugi olla ka tehisintellekti pidev kasutamine. On vältimatu, et õpilased kasutavad koolitöid tehes, kirjandeid ja kõnesid kirjutades ning muid ülesandeid tehes TI-d, kas inspiratsiooniks või ekstreemsetel kordadel kogu töö tegemiseks. TI-le ja ChatGPT-le pidev tuginemine on halb, sest õpilastel võib kaduda võime ise allikaid otsida ja neid kriitiliselt analüüsida ning ka oma arvamusi mõistlikult tekstis väljendada.
Pidades meeles TI potentsiaalselt kahjulikke külgi, on tegelikult olemas võimalusi seda peale iseseisva õppe koolis kasutada. TI võib olla abiks nii ideede genereerimisel kui ka erinevate koolitööde puhul tupikust välja aitamisel. Oluline, et õpilased saaksid aru, et TI-le pidevalt tuginemine ei ole heade tagajärgedega. C.W. Howell kirjutas oma artiklis “Don’t Want Students to Rely on ChatGPT? Have Them Use It”, kuidas ta andis oma õpilastele ülesande lasta ChatGPT-l kirjand kirjutada ja siis seda pärast ise hinnata, et õpilased saaksid aru TI tehtud vigadest. Ülesande tulemusena mõistsid õpilased, et ChatGPT võib kirjutada täiesti ebaõiget informatsiooni ja et inimese kirjutatud tekstid on ikkagi isikupärased ja kogemustel ning tegelikult õigetel faktidel põhinevad. ChatGPT-d ja TI-d võib kasutada tööriista ja abilisena, aga on oluline teada selle potentsiaalseid vigaseid ja nõrku kohti.
Teame, et tehisintellekt on tulnud, et jääda. Tal on nii häid kui ka halbu külgi ja see, et õpilased seda kasutavad, on vältimatu. Oluline on lihtsalt aru saada erinevate tehisintellekti allikate tugevatest ja nõrkadest külgedest ning eriti meeles pidada praeguse käesoleva tehnoloogia kommet pidada valeinfot faktiks. Innustades õpilasi kriitiliselt mõtlema ja infot nende ümber pingsa pilguga analüüsima, saab kindlustada, et TI kasutamine tööriista, abilise ja õpetajana pigem aitab noori nende haridusteel.
Tehisintellekt muudab seniseid harjumusi
Loreta Sults
Tehisintellekt on viimaste aastate jooksul kiiresti arenenud ning see on tekitanud inimeste seas mitmeid tundeid ja palju erinevaid arvamusi. Põhilised hirmutavad aspektid on, et tehisintellekt hakkab asendama inimeste töökohti ning tehistaip mõjutab noorte loovust ja haridust negatiivselt. Kuidas võivad tehisintellektiga kaasnevad murekohad inimesi mõjutada ja kas nendega on võimalik kohaneda?
Paljud noored kasutavad tehisintellekti, et teha koolitöid. See tekitab murekoha, et õpilased võivad muutuda laisaks ning see mõjub nende haridusele negatiivselt. Mia Britt Williams on kirjutanud 2023. aasta Teeviit artiklis “Mis asi on tehisintellekt ja kuidas panna see enda kasuks tööle?” seda, et tehisintellekti võimekus lõppeb seal, kus algab tema laiskus, nimelt ei saa arvuti vastata tema eest vene keele dialoogi, mille ta pähe pidi õppima. Tehisintellekt aitab õpilastel säästa aega info otsimisega ning mõnel puhul ka ideede genereerimisega, kuid see ei asenda õpilaste omaloomingut. Nagu Williams mainis, ei saa arvuti inimese eest midagi päriselus esitada, vaid seda tuleb ise teha. Usun, et tehistaip võib mõjuda haridusele pigem hästi, kuna see võib soovitada õpilastele viise, kuidas efektiivsemalt õppida.
Lisaks kardetakse, et tehisintellekt hakkab asendama töökohti ning selle tõttu võib tekkida tööpuudus. Karla Oder mainis 2023. aasta Äripäeva artiklis “Töötajate muutunud soovid ja tehisintellekt raputavad ettevõtted unest” nõnda: “Tehisintellekt muudab meie töö iseloomu ja kaotab kindlasti mõned töökohad. See ei tähenda aga, et inimesed töötuks jäävad. Alati leitakse mingi teine protsess või töölõik, mille peab ikkagi inimene ära tegema.” Tööstusrevolutsiooni ajal oli sarnane olukord, kus masinad hakkasid inimeste töökohti asendama, kuid ajaga leiti uued töökohad. Praegu on toimumas sarnane areng ning see vajab taaskord kohanemist, aga nagu eelnevalt mainitud, tuleb kindlasti juurde töökohti, kus on vaja inimest.
Veel üks tehisintellektiga kaasnev probleem on see, et arvuti genereerib kohati valeinfot. Ott Aava tõi 2023. aasta Äripäeva artiklis “Robot lähiajal tehinguid ei nõusta” välja sellise näite: “Ameerikas kasutasid kaks advokaati ChatGPTd kohtulahendite otsingul. Tehisintellekt tegi tubli töö ja leidis head lahendid argumendi toetuseks. Kohtuasi tundus väga lootustandev, kuniks selgus, et ChatCPT oli kohtulahendid välja mõelnud ja advokaadid said kohtult trahvi valeinfo avaldamise eest.” Öeldakse, et ei tasu uskuda kõike, mida internetis näha on, sama tuleks meeles pidada ka tehistaibu puhul. Tehisintellekt põhineb talle antud andmetel ning nende kallal tehakse siiani tööd. See on paratamatu, et mõnes teemas teeb arvuti valed järeldused. Olulise info otsimisel tuleks seda kindlasti kontrollida erinevatest allikatest ning alati tasub kasutada oma kriitilist mõtlemist, et aru saada, kas andmed tunduvad tõesed.
Tehisintellektiga kaasneb mitmeid murekohti, kuid nendega on kindlasti võimalik kohaneda. Tasub õppida, kuidas seda enda kasuks tööle panna – see võib säästa palju aega. Arvan, et tulevikus muutub tehistaibu kasutusala aina laiemaks ning me peame sellega harjuma.