Meie kooli õppekorraldusjuht Ingrid Hermet soovis lapsena saada kas õpetajaks või lüpsjaks. Ta oli selline laps, kes kodus kujutletava klassi päevikut pidas ja kujutletavale klassile tunde andis. Viiendas klassis oli tal ka teine valik – saada lüpsjaks. Ingrid veetis tihti aega maal koos oma vanatädiga, kes töötas laudas lüpsjana. „Mulle ikka jubedalt meeldisid lehmad,” ütles ta. See mõte aga ei püsinud kaua. Ingrid polnud gümnaasiumi lõpetamiseni kindel, mida ta tulevikus teha tahab, aga kuna inglise keel oli tema koolis heal tasemel, siis tundus inglise keele edasiõppimine loogilise valikuna.
Ma ei tea, kuidas teiega on, aga ma võin julgelt väita, et Viimsi Gümnaasium on parim kool, kus ma õppinud olen. See võib tuleneda sellest, et alles nüüd olen ma piisavalt arukas ja mõistlik, et osata hinnata koolis seda, mida paljud tähele ei pane ning mida ma ise nooremana väärtuslikuks pidada ei mõistnud. Võib-olla on see aga seepärast, et olen hiljuti enda jaoks gümnaasiumis hästi hakkama saamiseks teada saanud ühe erilise saladuse, millele võib-olla osa teist veel mõelnud ei ole.
Ma usun, et suurem osa minu endistest õpetajatest nõustuksid, kui ma ütlen, et ma ei ole suurem asi klassi ees esineja. Seda teades kujutagem ette minu üllatust, kui seitse kuud peale lõpetamist seisin klassitäie õpilaste ees, tutvustades ennast nende valikaine õpetajana. Kogu seda eriskummalist teekonda on keeruline kirjeldada nõnda, et see oleks üheselt mõistetav. Isegi mina ei mõista vahepeal, et see oli päris.

Mis on MÕKS?

Esimest õppeaastat analüüsides tõid nii õpilased kui ka õpetajad välja mentorsüsteemi parendamise vajalikkuse. Seda eelkõige mentorgrupi sisulise tegevuse eesmärgistamiseks. Kirjutasin Innovele taotluse täiendavaks rahastuseks, et viia läbi järjepidev õppeaasta jooksul toimuv koolitus mentoritele.
Põhikooli riiklikus õppekavas väidetakse, et ajalugu õppides omandavad õpilased kultuuriruumis orienteerumiseks vajalikke teadmisi oma kodukoha ja maailma minevikust ning kultuuripärandist. Sotsiaalainete III kooliastme õpitulemuste all on kirjas, et õpilane kirjeldab viikingite elu, nimetab ja näitab kaardil nende retkede põhisuundi, teab kiriku osa keskaja ühiskonnas nii kultuuripärandi säilitajana kui ka maailmapildi kujundajana. Õppesisu all on välja toodud Skandinaavia eluviis ja ühiskond. Ometi pole mina, 12. klassi õpilane, koolis õppinud viikingitest kauem kui 45 minutit, mis on üks põhikooli tund, sedagi asendusõpetajaga.
Seoses eriolukorraga Eestis on kõik koolid läinud üle distantsõppele. Meedia kaudu on jäänud mulje, et uue õppekorraldusega on koolides omajagu segadust, mistõttu viidi Viimsi gümnaasiumis läbi rahulolu-uuring, et saada õpilaste tagasisidet praegusele õppekorraldusele. Selgus, et õppekorraldusega ollakse rahul, aga arvuti taga istumise aeg on liiga pikk.

Olla ja jääda,
et kajastada ja kursis hoida
luua, avastada, avaldada,
meelt lahutada, sõnu vahutada,
mõtteid jahutada,
kuulda ja kuulata, edasi anda
ja edasi kanda
olla ja jääda