Ülle Hermlini teatrilembus ei tule tema õpilastele üllatusena.
Mis eristab meid üksteisest kui mitte keskkond, milles üles kasvasime? Viimsi gümnaasiumi meeskond koosneb väga erinevatest inimestest, seega käisin õpetajatelt küsimas, missugune oli nende koolitee, mis neid vormis.
"The dreams and fears that I have" on Erasmus+ loomeprojekt, mille tulemusena valmis lavastus, mis koosnes mitmest erinevast tükist, mis olid loodud õpilaste endi poolt unistuste ja hirmude temaatikal. Projekti alustati juba kaks aastat tagasi koostöös Stockholmi Estetiska Gümnaasiumiga.
16. märtsil linastus koolimajas film “Evge”. Ürituse eesmärk oli koguda toetusi Ukraina heaks ja jagada teavet hetkel toimuvate sündmuste kohta.
Sügisel toimunud VGM-i tõlkevõistlusest võtsid osa mitmed õpilased. Nagu eelnevatel aastatel, valis ka see aasta Hüpernool enda lemmiku. See aasta osutus Hüpernoole lemmikutiitli võitjaks G1-4 õpilane Daniel Kiwan. Danieli poolt tõlgitud teksti leiab altpoolt.
Mida vaadata filmiõhtul? Peale pikka koolipäeva korraldab õpilasesindus koolis filmiõhtu.
On jaanuarikuiselt hall reede hommik heade mõtete linnas Tartus. Delta maja oma kuldsete palistustega paistab üle Emajõe kutsuvalt sooja ja kodusena.
Euroopa Liidul on kavas 2035. aastaks keelata kõigi sõidukite müük, mille süsinikueraldus on suurem kui 0g kilomeetri kohta. Selline muutus nii lähedases tulevikus võib aga tekitada palju probleeme, alustades elektrivõrgu koormusest ja lõpetades töötajate kaoga.
Kuusepuu tuled on kustunud ning rekvisiidid on paigas. Valgus saabub lava tagaotsa, valgustades ruuporiga tegelaskuju laval. Tegemist on noore entusiastliku debüütetenduse lavastajaga.
Hüpernoole toimetus jagab siin oma 2021. aasta jõulukinke!
Teadmistepagasit vaimse tervise osas on võimalik täiendada kolmapäeviti koduses olemises NOVATEKi korraldatud veebis toimuvatel meelerahu õhtutel. Kell seitse olen avanud nii minagi oma arvuti ja saanud jagada oma kogemusi, muresid ja nende üle arutada.
Viimaste nädalate jooksul on õpetajate ja õpilaste seas tekkinud küsimus, miks koolis nii külm on? Tekkis olukord, kus ühel korrusel olevas klassis on väga soe ning teises kohutavalt külm.
29. novembril korraldas Viimsi gümnaasiumi väitlusklubi Hüpernoolele töötoa “Argumenteerijate meistriklass”, mis aitas noortel ajakirjanikel mõista tugeva argumendi ülesehitust ning koostamist.
25. novembril oli Viimsi Gümnaasiumi saksa keele õppijatel võimalus osaleda Goethe instituudi loodud simulisastsioonimängus “Kliimaneutraane linn”. Mängu osalejaid valiti kolmest Eestimaa koolist, et pakkuda õpilastele kogemuslikku võimalust õppimiseks ja tõsta teadlikkust kliimamuutusest ning sellega kaasnevatest probleemidest.
Gümnasisti eluga kaasneb palju kohustusi ning võimalusi, millega kindlasti juba hästi kursis oled. 17. oktoobril toimuvad kohalike omavalitsuste valimised (KOV valimised), kus saavad üle 16-aastased noored anda oma hääle juba teist korda.
Reede õhtul ristiti meie tõrud täisväärtuslikeks gümnasistideks.
Teisipäeval, 5. oktoobril toimus Viimsi gümnaasiumis lõpuklasside organiseeritud õpetajate päev, kus abiturientidel oli võimalus paariks tunniks astuda meie kallite õpetajate kingadesse.
Minu poole pöörduti murega, et on keeruline luua sidusat teksti lektori räägitud jutust ning et analüüsis peab ka endast rääkima. Mul on juba kõik analüüsid tehtud, ent G1 õppijaid ootab kirjutamine ees.
Teine päev oli viimane tõrude kastmispäev. Tehti kõike, mis veel tegemata oli jäänud.
Kahe-päevane tõrude kastmine algatati suure avapauguga. Tõrud viisid end reeglitega kurssi ning tammed kontrollisid nende laulu oskust.
Väitlusklubi alustas sellel õppeaastal oma kolmanda ringiga. Väitlusklubi Välklejad on suurepärane koht, kus saab harjutada eneseväljendust, argumenteerimist ja arutada aktuaalsete probleemide üle. Klubi, mis kohtub igal teisipäeval ruumis 203, ootab huvilisi liituma 14. septembril. Uue õppeaasta puhul rääkisime kahe vilistlasega, kes meenutavad oma aastaid väitlusklubis suure naeratusega.
Kui oled Viimsi gümnaasiumi õpilane, siis tunned kindlasti ära õpetaja Kaisa Tamvere tema Stuudiumi sõnumitest, kus ta tutvustab erinevaid lektoreid, kes meile kooli tulevad.
Johannes Vares Barbarus | Kunstnikud ja kirjanikud vabadussõjas Saatejuht: Ranno
Astun Tallinna Ülikooli ees bussilt maha ja sean sammud Metodisti kiriku vastas oleva Mart Saare monumendi poole. Jõuan puude vilus, mürarikka autotee ääres oleva kujuni, seisatan ja imestan. Kuju nutab.
Mõttejõul tuleviku kujundajail (ingl manifesting) on ütlus: “Kõik, mida sa tahad, on juba sinu oma.” Kindlasti mõtled, mida see tähendab. Täna tahad, homme saad.
26. mail külastas meie kooli Eesti haridus- ja teadusminister Liina Kersna ja sel puhul otsustasime küsida temalt mõne küsimuse.
Kuidas oleks ühe sushirulli valmistamisega? Tundub keeruline? Sushi paistab olevat justkui restoranitoit, mida on raske valmistada. Siiski, vaid mõnest kodusest toiduainest on võimalik rulli keerata maitsev sushi. Proovige kindlasti!
Eesti teater oli lukku pandud, luku võti katki murtud. Kas aeg seda parandab? Seda ütled sina …
Kui tähtis on ühe noore gümnasisti vaimne tervis ja kui palju sellest üldse räägitakse? Viimsi Gümnaasiumis räägitakse palju.
Ma olin kõigest 10-aastane, kui minu peas sündis imepisike unistus, et kunagi, kui keskkool on läbitud ning ma olen ametlikult “vaba inimene”, ostan ma esimese ettejuhtuva lennupileti ja kaon pilvedesse, mille vahelt paistab suur ja tohutult võimas Ameerika, kus ma enda lauljakääri ellu viin.
Gümnaasium on väga tore ning huvitav aeg inimeste elus. Selle aja jooksul saame täiskasvanuteks ning õpime olema iseseisvad ja vastutustundlikud. Samuti suureneb õppemaht ja kohustuste hulk, mis võib viia väsimuse ja energiapuuduseni.
Kirjavigad on puhtlihtsalt üks vandenõuteooria mis on välja mõeldud “suure eesti keele” poolt teatud kui EKI. See nimi ei tähenda mitte Eesti Keele Instituuti vaid see on hoopis Ehhki Kiusame Inimesi(?) kus küsimärki ei hääldata.
Mõni päev tagasi hakkasid levima kuulujutud, et varsti hakatakse valima õpilasi projekti, mis on ennekuulmatu ning vägagi ekstreemne.
Väljas on pime ja vihmane - novembrile iseloomulik ilm. Kell on pool neli hommikul. Sõrmed lohisevad mööda klaviatuuri, üritades lõpetada järgmist tähtaega ületanud koolitööd.
Kui ma sind esimest korda nägin, teadsin, et oled eriline. Kui sind esimest korda kuulsin, vaimustasid mind sinu sõnad.
Otsustasime intervjueerida kolme keeleteadlast, et kuulda nende arvamust selliste emakeelt puudutavate teemade kohta, nagu eesti keele olevik, minevik ja tulevik, muutused ning selle väärtustamine.
Ees on taaskord emakeelepäev ja teadagi populariseeritakse uuesti ja jälle eesti keeles kõnelemise tähtsust ning selle hoidmist.
Hüpernoole toimetuse liikmed esitavad oma lemmiku eesti poeetide luuletusi.
Elas kord seitsme maa ja mere taga täht A. Tema kodu asus tänava lõpus, suurte mändide all. A majast veidi eemal elas tema sõber U.
Mina arvan, et meis kõigis hingitseb natuke kirjanikku. Lõppude lõpuks ei pääse keegi oma mõtete eest ja parim viis mõista mõtteid, on need kirja panna.
Ajaga on meie emakeel palju muutunud ja osaliselt isegi ununemisohus. Emakeelenädalaga seoses mõtlesime toimetusega näidata ja meelde tuletada, kui imeline eesti keel ikkagi on.
20. sajandil jäädvustasid ennast ajalukku nii kommunism kui ka natsionaalsotsialism. Ühele oli antud eksisteerida 74 aastat, teisel tunduvalt vähem, kõigest 12 aastat.
Today, the 25th of January 2021, was an occasion which for me was a source of joy - a beacon of hope: G1 and G2 were returning to school.
On 13. jaanuari varahommik, ärkan vabariigis, mille valitsus on paari tunni eest tagasi astunud – kriisidest räsitud valitsusele on otsustavaks saanud peaministri erakonna korruptsioonisüüdistus.
Vaheajal on lõpuks aega unustada argimured ning leida hetk pere, sõprade ja muidugi ka enda jaoks. Nüüd, kui koroona ikka veel mõjutab otsuseid, on tähtis, et hoolitseksime kõigi turvalisuse eest, aga kindlasti leiaksime ka viisi, kuidas ennast välja lülitada. Loodetavasti jääb kõigil mingi tegevus järgnevast nimekirjast silma, millega vaheaega sisustada.
Tahad üllatada enda pereliikmeid jõulude ajal millegi silmapaistavaga, aga ei tea, mida võiks teha? Kuidas oleks jõulusaiaga? See superpehme ja võine kringel lausa sulab suus ja viib keele alla. Pereliikmetele kindlasti meeldib!
Üheksanda novembri õhtul said Viimsi gümnaasiumi õppijad koolijuhilt kirja, et oleme taas distantsõppel, mis kestab hetkeseisuga kaks nädalat.
Reisides palju ning kohates kümneid suurepäraseid vanderselle, olen jõudnud arusaamale, et mina selline ei ole. Olen tutvunud reisijatega, kelle tervist ei kõiguta ka kingakarbist Calcutta veerenni saaduse joomine ning kes nakatuvad pigem uute keelte külge kui surmavatesse haigustesse.
Ma tean seda, sest ma olen palju rännanud ja olen kohanud inimesi, kes on selles suurepärased. Loodud reisima. Ma olen kohtunud rändajatega, kes on füüsiliselt nii visad, et nad võiksid juua kingakarbi seest Calcutta rentsli vett ja mitte kunagi sellest haigeks jääda.
Käes on sügise lõpp, kus värvilised lehed hakkavad ükshaaval langema ning õhtud muutuvad aina hämaramaks. Jõuludeni on veel tükk maad minna ja tundub, et väljas toimuva pilt hakkab mõjutama enesetunnet, emotsioone ja mõtteid.
Reede õhtul ristiti meie tõrud täisväärtuslikeks gümnasistideks.
Kolmas päev oli viimane tõrude kastmispäev. Tehti kõike, mis veel tegemata oli jäänud.
Teisel kastmispäeval pandi tõrud proovile mitmetes ülesannetes. Üks huvitavam kui teine.
Kolme-päevane tõrude kastmine algatati suure avapauguga. Tõrud viisid end reeglitega kurssi ning tammed kontrollisid nende laulu oskust.
Viimsi Gümnaasium kandideeris Aasta kooliks 2020 ning jõudis finaali ehk 10 parima sekka. Võitja valib välja rahvas ning palume selleks Teie abi, et võita rahvahääletus ja olla finaalis edukad!
Viimsi Gümnaasium alustas septembris uut aastat traditsioonilise projektinädalaga. Kooliaasta võeti vastu Roosta puhkekülas, Nelijärvel ja koolimajas.
Viis UPT nippi, mida silmas pidada UPT kirjutamisel.
Kevadine karantiin tekitas õpilastes erinevaid tundeid ja mõjutas hoiakuid koolis käimise suhtes. Paratamatult on käes september ja distantsõpe on justkui unustatud õudusunenägu.
Selles saates tuleb juttu Eesti ajaloo ühest värvikamast persoonist ja Saksa okupatsiooni aegsest Eesti Omavalitsuse juhist Hjalmar Mäest.
Enne kui hakatakse filmi tegema, otsitakse näitlejaid casting'ute kaudu. Kandideerija saadab ühe lühikese video endast, kus ta näitleb filmist katkendi, mille põhjal valib režissöör endale näitlejad.
Tüdruku vananenud nahale joonistusid peenikesed hallid jooned, ta nahk tõmbus hallikaks, juuksed kaotasid oma noorusliku jume. Ta eluleek silmades tuhmus ja imepisikesed tuhatolmu killud langesid vaikselt põrandale kohas, kus tüdruk oli seisnud. Härra Carston ei naeratanud.
Kauguses pudenes laepraost veetilk ja maandus kivipõrandal laiutavasse lompi. Tuul kohises läbi koridori, vilistas pragudes ja peksis vastu seinu. Madal meeshääl karjus läbi pisarate. Pehme lapsehääl karjus vastu. Piinatuid oli palju ja kõik karjed kokku kõlasid kui vaevatud segakoori ühine luigelaul.
Mitmeid kordi oli Alexander und oodates mõelnud, kuidas see kõik ühel päeval lõppeb. Kord ta põgenes sõpradega ja jättis maha kõik, kes veel härra Carstonisse uskusid. Teinekord ta leidis viisi, kuidas tõestada kõigile, et härra Carston pole see, kes ta väidab end olevat, ja üheskoos oleksid nad ta Saarelt minema ajanud. Nüüd tundusid need kaks võimatud.
Kui jumal oli loonud maailma, lõi ta mehe ja naise ühest ja samast savitükist. Mehe nimeks sai Aadam ja naise nimeks Lilith ja jumal armastas Lilithit nii väga, et usaldas talle oma salajase nime.
Ta otsaesine kipitas, kui sääsk oma terava nõela talle naha alla surus ja sealt värsket verd rüüpas. Aga ta ei tõstnud kätt ega liigutanud pead, et sääske eemale peletada. Ta vaatas vaid, kuidas üksik punane leek kitsa jalaraja kõrval asuvast tõrvikust jõudu saades vaba ja muretuna õhus vookles.
Tülpinud pilgul vaatas Alexander kuuvalgusest seinale joonistunud aknaraamivarje. Kui kerged ja rahulikud need oma õrnas kumas välja nägid. Alexander oleks ka tahtnud olla vari seinal, hõljuda vaikuses. Tulla koos kuuga, minna koos pilvega. Tantsida ööpimeduses nagu puuleht tuules.
Meie kooli õppekorraldusjuht Ingrid Hermet soovis lapsena saada kas õpetajaks või lüpsjaks.
Ma ei tea, kuidas teiega on, aga ma võin julgelt väita, et Viimsi Gümnaasium on parim kool, kus ma õppinud olen. See võib tuleneda sellest, et alles nüüd olen ma piisavalt arukas ja mõistlik, et osata hinnata koolis seda, mida paljud tähele ei pane ning mida ma ise nooremana väärtuslikuks pidada ei mõistnud. Võib-olla on see aga seepärast, et olen hiljuti enda jaoks gümnaasiumis hästi hakkama saamiseks teada saanud ühe erilise saladuse, millele võib-olla osa teist veel mõelnud ei ole.
Ma usun, et suurem osa minu endistest õpetajatest nõustuksid, kui ma ütlen, et ma ei ole suurem asi klassi ees esineja. Seda teades kujutagem ette minu üllatust, kui seitse kuud peale lõpetamist seisin klassitäie õpilaste ees, tutvustades ennast nende valikaine õpetajana. Kogu seda eriskummalist teekonda on keeruline kirjeldada nõnda, et see oleks üheselt mõistetav. Isegi mina ei mõista vahepeal, et see oli päris.
Esimest õppeaastat analüüsides tõid nii õpilased kui ka õpetajad välja mentorsüsteemi parendamise vajalikkuse. Seda eelkõige mentorgrupi sisulise tegevuse eesmärgistamiseks. Kirjutasin Innovele taotluse täiendavaks rahastuseks, et viia läbi järjepidev õppeaasta jooksul toimuv koolitus mentoritele.
Põhikooli riiklikus õppekavas väidetakse, et ajalugu õppides omandavad õpilased kultuuriruumis orienteerumiseks vajalikke teadmisi oma kodukoha ja maailma minevikust ning kultuuripärandist. Sotsiaalainete III kooliastme õpitulemuste all on kirjas, et õpilane kirjeldab viikingite elu, nimetab ja näitab kaardil nende retkede põhisuundi, teab kiriku osa keskaja ühiskonnas nii kultuuripärandi säilitajana kui ka maailmapildi kujundajana. Õppesisu all on välja toodud Skandinaavia eluviis ja ühiskond. Ometi pole mina, 12. klassi õpilane, koolis õppinud viikingitest kauem kui 45 minutit, mis on üks põhikooli tund, sedagi asendusõpetajaga.
Seoses eriolukorraga Eestis on kõik koolid läinud üle distantsõppele. Meedia kaudu on jäänud mulje, et uue õppekorraldusega on koolides omajagu segadust, mistõttu viidi Viimsi gümnaasiumis läbi rahulolu-uuring, et saada õpilaste tagasisidet praegusele õppekorraldusele. Selgus, et õppekorraldusega ollakse rahul, aga arvuti taga istumise aeg on liiga pikk.
Paljud on karantiinis hakanud aega veetma kokates. Võib juhtuda, et tehtud roogadest jäävad kappi seisma jäägid, mis ükspäev avastatakse. Need kõlbaks süüa, aga keegi kodustest ei taha kolm päeva seisnud jääke süüa. Siin on kiire ja lihtne retsept, selleks et tarvitada ära seismajäänud keedukartulid.
Mul on õpetajana oma bränd – olen Räppiv õpetaja. See bränd on täitsa minu oma, minu enda loodud ja arendatud. Mul on hea meel, et saan olla täpselt see, kes ma olen ning minu rõõm on veel suurem, kui minu tegevus innustab ja motiveerib ka teisi.
G2 astmes on rambivalguses alati uurimistöö, õpilasfirmad ja praktiline töö. Nendest ei saa üle ega ümber, kuid kui see etapp elus üle elada, siis ootab 12. klass ees enda lõpueksamitega. Mina, G1 õpilane, otsustasin uurida, kuidas läheb meie kooli õpilasfirmadega.
Mu vanavanemad elavad siinsamas Tallinnas ning ma ei ole kunagi mõelnud sellele, mis juhtuks, kui nad elaks teises linnas või hoopiski teises riigis. Samuti ei ole ma kunagi mõelnud olukorrale, kus mul ei ole võimalust neid näha või nendega päris elus rääkida.
Kodus istudes võib tekkida isu magusa järele, sest inimene vajab ka suhkrut. Samuti võib tihti juhtuda, et kodus on mõni pruunim banaan, mille välimus sind enam ei kutsu. Ära muretse! See ei ole mingi probleem, sest siin on imelihtne retsept banaanileiva valmistamiseks, mis ei ole üldse aeganõudev.
Arvatakse, et eestlased on tõsised. Mossis nägusid on meil võimalik näha näiteks kontserditel, kus rahvas vaid vaikselt istub, mitte ei ela kaasa. Samuti tänaval jalutades näeb naeratavaid nägusid harva. Ma aga arvan, et on ka erandeid ning ühest erandist ma tahangi rääkida.
Ees on kolme-päevane nädalavahetus, mis tähendab seda, et on aeg sättida ennast mõnusalt sisse ja nautida Hüpernoole toimetuse lemmikfilme. Pole vahet, kas on tuju naerda, nutta või lahendada müsteeriume - siit leiab kõike. Mõnusat vaatamist!
Kevade algusega kaasneb palju imelisi muudatusi - päevad muutuvad pikemaks, metsavaikus täitub linnulauluga ning kõik meie ümber hakkab vaikselt õitsema. See peaks justkui meile andma rohkem energiat ja hoogu juurde. Kahjuks olen enda ümber näinud aga vastupidist efekti: sõbrad on väsinud, nad on kaotanud motivatsiooni ning sära nende silmis on kustunud. Seetõttu küsisin nõu meie kooliõelt Margarita Kozorezilt.
Isolatsioonis pesitsedes võib kimbutama hakata rämpstoidu isusoon, kuid võimalused selle rahuldamiseks on kasinad. Siis ei jää muud üle kui teha ise, kodus, friikaid ja burgereid. Bataadifriikad on head, tervislikud ja neid on üpriski lihtne teha ning maitsvaks eineks ei kulu rohkem kui üks tund. Bataat täidab näljast kõhtu kiiresti ning paitab ka magusameeli.
Eelmisel nädalal jagas Hüpernoole toimetus kirjandusklassika nimekirja. Sel nädalal toome teieni nimekirja raamatutest, mis on meelelahutuslikumad ning mille lugemine on võrdlemisi lihtne.
Klassikud kodust ja võõrsilt – üheksa teost, mida igaüks lugema
Kaine mõistus ei lase valeuudiseid ligi Koroonaviiruse hulluses on üpris
Koroonaviiruse tõttu on Eestis kahjuks kõik jõusaalid kinni, seetõttu peame kodus hakkama saama.
Seoses koroonaviiruse leviku ennetamisega jätkub Viimsi gümnaasiumi õppetöö kodudes, mis võib esialgu tunduda võõras ja harjumatu, aga siin on mõned nipid, kuidas olenemata olukorrast koolitundidest maksimaalset kasu saada.
Praegu on käimas aasta 2020, see on mõnes mõttes omapärane aasta, sest sellega on alanud uus kümnend ning elame nüüd ka selle sajandi kahekümnendates aastates.
Sõbrapäeva Galerii 2020 Fotod: Emily Keersalu ja Hans Tammiste Pilte
Täna 75 aastat tagasi Sõrve poolsaare vallutamine Seekordses saates vaatleme
Viimsi Gümnaasiumi “Old Hollywood oscars” gala Autor: Emili Kelle Eelmisel
Old Hollywood Gala – Fotoseina galerii Fotod: Emily Keersalu ja
Fotod: Hans Tammiste, Emily Keersalu, Britte Lillevars
Täna 75 aastat tagasi Saaremaa vallutamine Tänases saates tuleb juttu
Kell on üheksa, karge 6. detsembri hommik. Rühm Eesti sõdureid stardib lennuga Lääne-Aafrikasse Mali riiki. Lennukis on 11 kasti koolitarbeid ja mänguasju, nendega koos ka killuke Viimsi noorte südametest.
Viimsi gümnaasiumi administraatorit Margit Kivimäge näeme hommikul uksest sisse astudes ja päeva lõpus majast väljudes. Ta leiab õpilastele alati aega ja aitab neid lahkesti. Käisin temaga vestlemas, et teada saada, milline inimene ta on ja kust ta sõbralikkus tuleb.
Ma ei oleks ilmselt kunagi seda raamatut lugenud, kui mu sõber ei oleks mulle seda soovitanud ja raamatu praktiliselt käte vahele surunud, sest žanr fantaasiakirjandus ei ole mind kunagi kõnetanud, kuid see raamat muutis mu arvamuse täielikult.
Tänusõnad õpetajatele Mu ümber on päevast päeva palju õpetajaid, kelle
Tõrude kastmine 2019 Kolmel pikal päeval, 15. kuni 17. oktoobril
Soome gümnasistid tulid meile külla 17. septembril käisid Viimsi gümnaasiumis
Kell oli 15.00, kui otsustasime Pranglit avastama minna, aga samal ajal otsisime ka ideid, millest lugu kirjutada. Jäätma talust väljudes avastasime, et poisid on oma rattad õue jätnud.
Ilmselt oleme kõik kooli peal kuulnud, kui halb üks või teine õpetaja on, kuid siis põhjust küsides märganud, et ehk õpilane on ka ise mingil määral süüdi. Ükski õpetaja ei taha nalja pärast kellelegi halba, vaid proovivad meid harida. Selleks et kõik see toimida saaks, on vaja vastastikust usaldust ja mõistmist. Selle saame saavutada õpetajatega viisakalt rääkides ning neid austades. Vastasel juhul ei soovi keegi aidata, kui ise oled nõmedalt käitunud.
Enne kui sa loed seda artiklit, vaata peeglisse ja ütle: “Ma olen ainulaadne.” See on tõsi. Inimesed kulutavad liiga palju energiat sellele, et end maha teha ja vastata kellegi kirjeldusele endast. Inimesed unustavad, et nad on loodud siia maailma just sellisena, nagu nad on, ja nad on ilusad. Ometigi on meil raske end armastada, kui inimesed ümberringi püüavad teiste enesehinnangut pidevalt alandada. Kas morjendab see, mida öeldi, või see, kuidas me ise öeldusse suhtume?
Viimsi Gümnaasiumi õpilasesinduse president Viktoria Jefimova vastab 42 küsimusele.
Tänavu saab eesti keel riigikeelena saja aastaseks. Selles saates saab kuulaja vastuse järgmistele küsimustele: Millal mainiti esimest korda eesti keelt riigikeelena? Mis toimus 14.märtsil 1919 ?
Kolonel Georg Leets (1896-1975) oli huvitava saatusega mees. Võttes osa I maailmasõjast ja Vabadussõjast kus ta oli esimene haavata saanud ohvitser.
10. jaanuaril toimus Viimsi gümnaasiumi esimene avalik õpilasesinduse presidendidebatt. Jõudsin aatriumisse täpselt õigeks ajaks ning olin positiivselt üllatunud, et trepp oli inimesi täis. Südame tegi soojaks see, et õpilasi huvitab meie koolielu, millesse nii paljud on valmis panustama.
Kuidas oma aega planeerida? Aeg on väga väärtuslik, eriti kui
Nüüdseks on õppeaasta kestnud peaaegu neli kuud. Selle ajaga oleme me kõik oma uue armsa kooliga lähemalt tuttavaks saanud. Siiski võtab täielik muudatustega kohanemine oma aja.
Kuigi XVII laulupidu toimub alles juulis, on meie gümnaasiumi segakoor alates septembrist igal nädalal proovi teinud. Selle lühikese koosoldud aja jooksul pole veel eriti esineda jõutud, aga kõigi suureks rõõmuks astub segakoor juba 21. detsembril üles Viimsi Püha Jaakobi kirikus.
Bussipeatus tuleb, aga millal? Õppetöö on Viimsi gümnaasiumis toimunud nüüdseks
Reesi Kuslap on Viimsi Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonna õpetaja, kes on väge mitmekülgne inimene. Meil oli võimalus temaga intevjuu teha ja teda ka teile tuvustada.
Tänases saates räägime 100 aastat tagasi alanud Eesti vabadussõjast ja selle olulisematest sündmustest. Saatejuht on Ranno Sõnum G1 lennust. Ranno on Laidoneri sõjamuuseumi giid ja meie kooli suurim ajaloohuviline.
Viimastel aastatel on palju räägitud tervislikust toitumisest ja tervislikust eluviisist. Rohkem tuleks tähelepanu pöörata tervislikule mõtlemisele ehk sellele, mis toimub inimese peas.
Viimsi Gümnaasiumi avamine 14. november oli Viimsi Gümnaasiumi jaoks pidupäev.
Viimsi riigigümnaasium on avamiseks hoogu kogunud ning lõpuks on töö käimas. Uurisime koolijuhilt kuidas on tema aeg siin koolis läinud ning kas ta on ikka kõikide otsustega rahul.
Kõigile on selge, et käesolev kooliaasta ei ole alanud tavapäraselt. Samuti on lugu Viimsi Gümnaasiumi meediatoimetusega. Algus on olnud aegavõttev ja väsitav ja ehkki kõik ei ole veel valmis, oleme siiski juba järje peal.
Õpilased õpivad hinnetele, mitte teadmistele Viimsi gümnaasium kaotas ära hinded,