Esimest õppeaastat analüüsides tõid nii õpilased kui ka õpetajad välja mentorsüsteemi parendamise vajalikkuse. Seda eelkõige mentorgrupi sisulise tegevuse eesmärgistamiseks. Kirjutasin Innovele taotluse täiendavaks rahastuseks, et viia läbi järjepidev õppeaasta jooksul toimuv koolitus mentoritele.
Põhikooli riiklikus õppekavas väidetakse, et ajalugu õppides omandavad õpilased kultuuriruumis orienteerumiseks vajalikke teadmisi oma kodukoha ja maailma minevikust ning kultuuripärandist. Sotsiaalainete III kooliastme õpitulemuste all on kirjas, et õpilane kirjeldab viikingite elu, nimetab ja näitab kaardil nende retkede põhisuundi, teab kiriku osa keskaja ühiskonnas nii kultuuripärandi säilitajana kui ka maailmapildi kujundajana. Õppesisu all on välja toodud Skandinaavia eluviis ja ühiskond. Ometi pole mina, 12. klassi õpilane, koolis õppinud viikingitest kauem kui 45 minutit, mis on üks põhikooli tund, sedagi asendusõpetajaga.
Seoses eriolukorraga Eestis on kõik koolid läinud üle distantsõppele. Meedia kaudu on jäänud mulje, et uue õppekorraldusega on koolides omajagu segadust, mistõttu viidi Viimsi gümnaasiumis läbi rahulolu-uuring, et saada õpilaste tagasisidet praegusele õppekorraldusele. Selgus, et õppekorraldusega ollakse rahul, aga arvuti taga istumise aeg on liiga pikk.
Paljud on karantiinis hakanud aega veetma kokates. Võib juhtuda, et tehtud roogadest jäävad kappi seisma jäägid, mis ükspäev avastatakse. Need kõlbaks süüa, aga keegi kodustest ei taha kolm päeva seisnud jääke süüa. Siin on kiire ja lihtne retsept, selleks et tarvitada ära seismajäänud keedukartulid.
Mul on õpetajana oma bränd – olen Räppiv õpetaja. See bränd on täitsa minu oma, minu enda loodud ja arendatud. Mul on hea meel, et saan olla täpselt see, kes ma olen ning minu rõõm on veel suurem, kui minu tegevus innustab ja motiveerib ka teisi.
G2 astmes on rambivalguses alati uurimistöö, õpilasfirmad ja praktiline töö. Nendest ei saa üle ega ümber, kuid kui see etapp elus üle elada, siis ootab 12. klass ees enda lõpueksamitega. Mina, G1 õpilane, otsustasin uurida, kuidas läheb meie kooli õpilasfirmadega.
Mu vanavanemad elavad siinsamas Tallinnas ning ma ei ole kunagi mõelnud sellele, mis juhtuks, kui nad elaks teises linnas või hoopiski teises riigis. Samuti ei ole ma kunagi mõelnud olukorrale, kus mul ei ole võimalust neid näha või nendega päris elus rääkida.
Kodus istudes võib tekkida isu magusa järele, sest inimene vajab ka suhkrut. Samuti võib tihti juhtuda, et kodus on mõni pruunim banaan, mille välimus sind enam ei kutsu. Ära muretse! See ei ole mingi probleem, sest siin on imelihtne retsept banaanileiva valmistamiseks, mis ei ole üldse aeganõudev.
Arvatakse, et eestlased on tõsised. Mossis nägusid on meil võimalik näha näiteks kontserditel, kus rahvas vaid vaikselt istub, mitte ei ela kaasa. Samuti tänaval jalutades näeb naeratavaid nägusid harva. Ma aga arvan, et on ka erandeid ning ühest erandist ma tahangi rääkida.
Ees on kolme-päevane nädalavahetus, mis tähendab seda, et on aeg sättida ennast mõnusalt sisse ja nautida Hüpernoole toimetuse lemmikfilme. Pole vahet, kas on tuju naerda, nutta või lahendada müsteeriume - siit leiab kõike. Mõnusat vaatamist!
Kevade algusega kaasneb palju imelisi muudatusi - päevad muutuvad pikemaks, metsavaikus täitub linnulauluga ning kõik meie ümber hakkab vaikselt õitsema. See peaks justkui meile andma rohkem energiat ja hoogu juurde. Kahjuks olen enda ümber näinud aga vastupidist efekti: sõbrad on väsinud, nad on kaotanud motivatsiooni ning sära nende silmis on kustunud. Seetõttu küsisin nõu meie kooliõelt Margarita Kozorezilt.
Isolatsioonis pesitsedes võib kimbutama hakata rämpstoidu isusoon, kuid võimalused selle rahuldamiseks on kasinad. Siis ei jää muud üle kui teha ise, kodus, friikaid ja burgereid. Bataadifriikad on head, tervislikud ja neid on üpriski lihtne teha ning maitsvaks eineks ei kulu rohkem kui üks tund. Bataat täidab näljast kõhtu kiiresti ning paitab ka magusameeli.