Arvamus

Kobarloo esimeses osas tuli lähemalt juttu individuaalse õppe kitsaskohtadest, õpilaste hirmust eksimise ees ning üldisemalt praeguse haridussüsteemi aegunud olemusest tänapäeva ühiskonnas. See pole aga kaugeltki kõik – selles artiklis arutlen, miks on Eesti õpilastel ühiskonnas selge ootus edasi õppida gümnaasiumis, mitte kutsekoolis? Millest tuleneb aga kutsekoolide halb maine ja kuidas avaldub selle mõju ka kaugemale kutsekooli seintest?

Ikka ja jälle kuuleme Eesti haridussüsteemi kohta erinevaid kaebusi: loeme uudistest, et jätkuvalt valitseb õpetajate põud, ning kuuleme, kuidas haridust üritatakse arendada ja edendada, kuid võrdlemisi edutult. Tõsiasi on see, et siiani pole midagi eriti muutunud ja suur osa haridussüsteemi kitsaskohtadest jäävad üldse tähelepanuta. Küll aga on erinevates haridusasutustes käsil õppekava muutmine ning sellega seoses toon välja mõned Eesti haridust puudutavad suurimad aruteluküsimused, kitsaskohad ja nende võimalikud lahendused. Järgnev artikkel on esimene osa viiest minu kobarloos, millega kaardistan hariduse murekohad ja pakun võimalikke lahendusi.

Meile kõigile meeldivad positiivsed inimesed: need, kes on alati heatujulised, näevad asjades helgemat poolt ja süstivad entusiasmi ka teistesse. Tuleb aga välja, et positiivsus võib olla ka toksiline.

Tahaksid lugeda midagi tähendusrikast peale kohustusliku kirjanduse või ei oska lihtsalt raamatupoes käies midagi valida? Hüpernool tuleb Sulle appi! Panime Sinu jaoks enda arvamuse järgi kokku nimekirja 10 raamatust, mida üks gümnaasiumiõpilane peaks kindlasti lugema. Kes teab, ehk leiad raamatute hulgast endale lausa uue lemmiku?

16. märtsil linastus koolimajas film “Evge”. Ürituse eesmärk oli koguda toetusi Ukraina heaks ja jagada teavet hetkel toimuvate sündmuste kohta.

Sügisel toimunud VGM-i tõlkevõistlusest võtsid osa mitmed õpilased. Nagu eelnevatel aastatel, valis ka see aasta Hüpernool enda lemmiku. See aasta osutus Hüpernoole lemmikutiitli võitjaks G1-4 õpilane Daniel Kiwan. Danieli poolt tõlgitud teksti leiab altpoolt.

On jaanuarikuiselt hall reede hommik heade mõtete linnas Tartus. Delta maja oma kuldsete palistustega paistab üle Emajõe kutsuvalt sooja ja kodusena.

Euroopa Liidul on kavas 2035. aastaks keelata kõigi sõidukite müük, mille süsinikueraldus on suurem kui 0g kilomeetri kohta. Selline muutus nii lähedases tulevikus võib aga tekitada palju probleeme, alustades elektrivõrgu koormusest ja lõpetades töötajate kaoga.