5 soovitust, kuidas kirjutada lektoranalüüsi

Minu poole pöörduti murega, et on keeruline luua sidusat teksti lektori räägitud jutust ning et analüüsis peab ka endast rääkima. Mul on juba kõik analüüsid tehtud, ent G1 õppijaid ootab kirjutamine ees. Mida teha, kui pole kunagi ühtegi lektori esinemist analüüsinud, ei oska kuuldut iseendaga siduda. Mida mentorile pühapäeva südaööks esitada, kui puudub kuulamis- ja analüüsimiskogemus. Lisaks toon igale nipile ka näiteid 2020. aastal tehtud lektoranalüüsist Lauri Hussari loengu kohta.

Autor ja foto: Karl Laine

  1. Alusta teksti sissejuhatusega. Millal lektor rääkis, kus ta rääkis ning kui kaua. Sissejuhatuses tutvustad, millest lektor rääkis, ning täpsustad mingit kindlat teemat, mis loengu ajal jutuks tuli. Kirjuta lektori kohta ja tee temast lühike tutvustus.

    30. septembril käis Viimsi gümnaasiumis rääkimas G1-le ja G3-le ning Google Meeti kaudu G2-le endine Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar. Lauri Hussari loeng toimus intervjuu vormis, kus teda küsitlesid kaks õppijat Hüpernoolest. Hussar rääkis sotsiaalmeediast, uudistest ning sellest, mida ta ise vaatab, kui ka debattidest ja ajakirjandusest.

     

  2. Kirjelda oma emotsioone ja tundeid ning selgita iga väidet, miks see öeldu pani niimoodi tundma, või miks, et teha oma lektoranalüüs sisukamaks ja isikupärasemaks. Räägi loengu sisust detailsemalt, rääkides alateemadest ja tuues konkreetne näide sellega seostuvast.

    Loeng oli väga sisukas ja informatiivne, sest seal oli palju teavet tema töö kohta, näiteks kuidas ajakirjanduse tööd tehakse ja kui loov peab olema lugude kirjutamisel. Mulle jäi loengust meelde Lauri Hussari öeldu: ”Eesti ajakirjandus on väga ükskõikne.” See on minu jaoks väga tõene, sest ma olen väga palju näinud sellist informatsiooni internetis olevates ajakirjanduses nagu Postimees ja Delfi. Ma olen näinud, kuidas kirjutatakse sellest, et kuskil Elvas on nähtud rebast, aga ei räägita kunagi sellest, mis pärismaailmas toimub ja millele on vaja tõesti oma tähelepanu keskenduda. Eestis tehakse kõike ja kirjutatakse kõigest, et saada mingi lugu internetti ülesse. Lisaks sellele peab nende mõttetute uudiste eest ka maksma, mis ei ole isegi väärt lugemist ega teada saamist.

     

  3. Lektori kuulamise ajal kirjuta üles tsitaate, mis on sinu jaoks kasulikud ja mis panid sind mõtlema ning millega saad ka samastuda. Tsitaatidega on väga hea võimalus analüüsis tuua ka näide enda kohta, kus sa mainid, miks see sinu jaoks on õpetlik ning kuidas see lause saab sind elus edasi viia.

    Lisaks ütles Lauri Hussar ka need väga head sõnad: ”Kui me ei pinguta, siis me ei jõua tulemuseni. Ära kunagi alla anna ja ürita alati tippu jõuda.” See on väga inspireeriv ütlemine, sest ajakirjanduses peab vaeva nägema, et saada mingi ülihea lugu või saada kellegagi jutule, kellega tavaliselt oleks väga raske kohtuda. Igaühel oleks vaja Hussari sõnu kuulda öeldud sõnu kuulda, sest iga päev peab vaeva nägema, et jõuda sinna, kuhu sa soovid, kas teha ära kultuuripäevik või tegeled UPTga. Need on kõik pikad ülesanded, mille nimel peame pingutama, et saada selline tulemus, millega rahul olla. Kunagi ei tohi alla anda, sest kõik mis sa teed, teed iseendale.

     

  4. Räägi lektori tugevatest ja nõrkadest külgedest: tema hääl, žestikuleerimine, kehakeel, silmkontakt ja kui oli PowerPoint esitlus, siis kuidas slaidid välja nägid.

    Lauri Hussari loengu tugevaks küljeks oli see, et ta rääkis väga selgelt ja hästi kõigest. Tal on olnud palju kogemusi. Lisaks vastas ta küsimustele otse ja rääkis nii, nagu ajakirjanduses päriselt on. Minu jaoks jäi selle loengu nõrgaks küljeks ülekanne kodudesse neile, kes peavad olema e-õppes. Väga raske oli kuulda, mida lektor ütles. Lisaks jäi mulje, nagu oleks intervjueerija sunnitud sinna minema, sest ta ei tundnud eriti rõõmus. Kindlasti sooviksin seda loengut kuulata pigem koolis kui arvuti taga.

     

  5. Lõpus, kellele seda loengut soovitad; vanus, keda see teema võiks huvitada. Seejärel põhjenda, miks just nemad peaksid seda kuulama. Tee kokkuvõtte 20 kuni 30 sõnaga ja too jälle välja, miks loeng meeldis või ei meeldinud.

    Lauri Hussari loeng jääb kindlasti meelde neile, kes soovivad jätkata oma tulevikku ajakirjanduses, ning ka neile, kes tegelevad Hüpernoolega, sest selles loengus sai väga head väärtuslikku infot ajakirjanduse kohta, mida teha, mida mitte teha ning ka ülevaate valdkonna konkurentsist. Just selliste huvidega inimestele ma seda loengut soovitaksingi.