Emakeelepäeva puhul on Hüpernoole toimetus enda liikmete seast kokku kogunud nii luule kui ka proosa tekste. Seekordsed autorid on Kertu Liis Kaarus, Mona Bronzov, Liisa Kaldma, Mirt Tiigisoon ja Ekke Valner. Nende saadetud loomingus on näha hingevalu, päise päeva unistusi ja isegi absurdset rumalust. Seega võib iga lugeja leida emakeelepäevaks endale meelepärast lugemist.
Emakeelepäeva puhul intervjueerisin Viimsi gümnaasiumi üht staažikamat eesti keele õpetajat Kirsi Rannastet. Rääkisime kirjandusõpetajate välja antud raamatust, eesti keelest ja selle õpetamisest.
Kui ma sind esimest korda nägin, teadsin, et oled eriline. Kui sind esimest korda kuulsin, vaimustasid mind sinu sõnad.
Otsustasime intervjueerida kolme keeleteadlast, et kuulda nende arvamust selliste emakeelt puudutavate teemade kohta, nagu eesti keele olevik, minevik ja tulevik, muutused ning selle väärtustamine.
Ees on taaskord emakeelepäev ja teadagi populariseeritakse uuesti ja jälle eesti keeles kõnelemise tähtsust ning selle hoidmist.
Hüpernoole toimetuse liikmed esitavad oma lemmiku eesti poeetide luuletusi.
Elas kord seitsme maa ja mere taga täht A. Tema kodu asus tänava lõpus, suurte mändide all. A majast veidi eemal elas tema sõber U.
Mina arvan, et meis kõigis hingitseb natuke kirjanikku. Lõppude lõpuks ei pääse keegi oma mõtete eest ja parim viis mõista mõtteid, on need kirja panna.
Ajaga on meie emakeel palju muutunud ja osaliselt isegi ununemisohus. Emakeelenädalaga seoses mõtlesime toimetusega näidata ja meelde tuletada, kui imeline eesti keel ikkagi on.