Kirsi Rannaste: "Lugege eestikeelseid tekste!"

Emakeelepäeva puhul intervjueerisin Viimsi gümnaasiumi üht staažikamat eesti keele õpetajat Kirsi Rannastet. Rääkisime kirjandusõpetajate välja antud raamatust, eesti keelest ja selle õpetamisest.

Autor: Agnes Kask
Fotod: Petr Gadalov

Hiljuti andsid meie kooli eesti keele ja kirjandusõpetajad Kaidi Kolsar, Kristiine Kurema, Kirsi Rannaste ja Külli Täht välja raamatu “Mida teha kirjandustunnis?”. Teose eestvedaja Kirsi Rannaste sõnul tekkis kogumiku idee juba 2020. aasta kevadel. See arenes välja ühel õpetajate koolitusel kursusekaaslastega oma projekte arutades ning kinnistus siis, kui kirjandusõpetajad oma tundides läbi viidavaid ülesandeid üksteisega jagasid. Nad mõistsid, et need ülesanded on väga mitmekesised ja põnevad ning väärt jagamist. Ometi ei olnud õpetajatel VGM-i esimestel õppeaastatel mahti raamatu koostamisega tegeleda. Õige aeg jõudis kätte neljandal õppeaastal, kui kirjastus Atlex otsis õpetajaid, kes oleksid valmis midagi tegema. Kui info tulevaste autoriteni jõudis, tegid nad ühise otsuse võimalusest kinni haarata.

Kirsi Rannaste sõnul ei olnud raamatu loomise põhiliseks eesmärgiks enda ideede jagamine kolmandatele õpetajatele, vaid üksteisele. Nüüd tagasi mõeldes on tema sõnade järgi raamatu järele siiski vajadus, sest kindlasti on Eestis kirjandusõpetajaid, kes vajavad just sellist inspiratsiooni, et end tavapärasest välja murda. Iga õpetaja käekiri on erinev ning kellegi teise tunnikava üks ühele kasutamine pole ideaalne lahendus. Selle eest saab kolleegide ideedest inspiratsiooni millegi uue endale sobiva loomiseks. Kirsi Rannaste sõnul on oma töökaaslaste mõtete katsetamine olnud lõbus ja loov protsess, ning ta mainib, et on tänulik oma õpilastele, kes rahuga tema katsetused vastu on pidanud.

Kirsi Rannaste rääkis, et koostöö õpetajate vahel sujus hästi, kuid töö maht oli palju suurem kui algselt arvatud. ”Pealkirja „Mida teha kirjandustunnis?“ pakkus vist välja Kristiine ning tema kirjutas ka eessõna. Raamatu kaanekujunduse valisime koos ning meie vaieldamatuks lemmikuks osutus see rändaja raamatute seas,” kommenteerib Kirsi raamatu välist ilmet.

Emakeelepäeval räägib õpetaja Kristjan Jaak Petersonist

Täna, 14. märtsil tähistame emakeelepäeva ning seda juba 28. korda. Teadupoolest on selle tähtpäeva tähistamiseks valitud Kristjan Jaak Petersoni, ühe esimese, kes väitis, et ka eesti keel on võrdväärne teiste maailma keeltega, sünniaastapäev. Ka Kirsi Rannaste sõnul on üks kindel tegevus, mida ta alati 14. märtsil teeb, õpilastele Kristjan Jaak Petersonist rääkimine. Peale selle on ta emakeelepäeval õpilastega teinud keeleküsimustega teste ja e-etteütlust.

Eesti keele juures meeldib Kirsile kõige rohkem grammatika, sest tema ütlemise järgi on need õpilased oma eneseväljenduses ladusamad, kes eesti keele grammatilist struktuuri paremini tajuvad. Lisaks meeldib talle õpetada erinevat liiki tekstide kirjutamist. Nii selle oskuse õpetamine kui ka õppimine võivad küll olla keerulised, kuid selle eest on erinevate tekstiliikide tundmine tänapäeva maailmas väga oluline.

Eesti keele hoidmisest räägib emakeeleõpetaja nii: “Ma teadvustan endale, et eesti kultuur on väga paljuski tekstipõhine kultuur ning see püsib ikka ainult siis, kui on inimesi, kes räägivad, loevad ja kirjutavad eesti keeles.” Ka õpilastel soovitab Kirsi lugeda väsimatult ja regulaarselt eestikeelseid tekste nii palju kui võimalik.