Viimsi gümnaasiumi õpilaste õpingud Soomes

Ligikaudu kolm kuud on möödas Viimsi gümnaasiumi G3 õpilaste Kenneth Riisenbergi ja Rasmus Rute tagasitulekust Soome Mäkelänrinne gümnaasiumist, kus nad olid seoses Erasmus+ programmiga kuu aega vahetusõpilased. Intervjuu käigus võrdlevad nad kahe riigi koolisüsteemi ning jagavad muljeid sellest, kuidas oli üle lahe koolis õppida.

Autor: Mia Liisa Mäepea
Fotod: Erakogu

Soome koolis on digitaalsuse paradiis

Kenneth ja Rasmus õppisid Mäkelänrinne gümnaasiumis, mis on lisaks tavalisele õppekavale tugevalt ka just spordile suunatud keskkool. Olulisemad erinevused, mida nad välja tõid vahetuskooli ja oma kooli vahel, oli näiteks see, et Soomes õpitakse suuremas jaos sülearvutites ning füüsilisi vihikuid ja töölehti nad peaaegu et ei kasutagi tundides. See kehtib isegi kontrolltöödes ja eksamitel, mille läbimist said nad vaadelda. Matemaatikatunnis õnnestus neil ka ise eksamitöö lahendamist proovida. Huvitavaks osutuvad ka kõiksugused valemilehed, mis on neile seal samas veebikeskkonnas ette antud pähe õppimine ei olegi sellisel juhul vajalik.

Samuti erinevad sealse ja meie kooli tunniplaanid, spetsiifilisemalt just nende kindlaksmääratuste puudumine. Õpilastel on seal koolis võimalik ise luua oma tunniplaan ja otsustada, mis tunde nad soovivad ja millistel kellaaegadel nad nendes olla eelistavad. Kuigi meie vahetusõpilastel oli natuke rohkem fikseeritud ja kindlam päeva ülesehitus, siis see valikuvabadus ikkagi soodustas näiteks Kennethil hommikust jõusaalis käimist ja hommikusöögi söömist, mida nende koolis pakutakse kella 11ni. Tunnid kestsid temal ja Rasmusel peamiselt kella kümnest kuni kolmeni, lühemad päevad lõppesid juba kell 12. Klassiga koos ei käinud nad tundides peaaegu üldse.

Milline nägi välja nende tavaline koolipäev?

Kenneth ja Rasmus elasid vahetusperioodil kooli määratud Airbnb’s. Sealt oli neil mugav iga päev jalutades või bussiga kooli minna. Hommikul enne tunde käis Rasmus kooli pakutavas käsipallitrennis. Seal oli hästi mitmekesine seltskond mängijaid, kellega sõbrustada ja trenni teha. 

Pärast trenni ja jõusaali läksid nad hommikusööki sööma. Toiduvalikuga jäid meie õpilased väga rahule: portsjonid oli täiesti piiranguvabad ja üpriski mitmekesised. Suur valik oli samuti näiteks saiade ja maitseainete osas. Edasi liikusid Kenneth ja Rasmus tundidesse, mis nagu meilgi, on 70 minutit pikad. Tundides töötatakse seal samuti palju grupis. Lisaks tegid Rasmus ja Kenneth esitluse Eesti majanduse ja muusika kohta. Selliste ülesannetega said nad järge pidada Google Classroomis, mis seal koolis oli nagu meie Stuudium. Õpetajad määrasid seal oma tundide all kodutöid ja muid kohustusi. Jah, müüt soomlaste kodutööde puudumise kohta sai kummutatud. 

Tunnid läbi, oli neil ka kooliväliselt küllaltki palju vaba aega, mida kasutasid, käies Helsingi linnas ringi oma õpilaskaartidega. Nauditavate kogemustena tõid nad välja bowling’u mängimise kohalikega ning samuti Suomenlinna merekindluse väisamise. Rasmus ja Kenneth suhtlesid vahetusperioodil nii soome kui ka inglise keeles teiste kaasõpilaste ja õpetajatega ning neid koheldi kõikjal väga soojalt. 

Nad hindasid kogemust väga kõrgelt

Kennethil ja Rasmusel oli mitmeid unikaalseid kogemusi oma aja jooksul Soome koolis, need ulatuvad äsja avatud toidukohtade külastamisest kuni bioloogiaõpetajalt spetsiaalsete putukatega tegelemise ülesannete täitmiseni.  Neile pakkus vahetusõpilaseks olemise võimaluse välja soome keele õpetaja Ruth Rappold. Kenneth ja Rasmus julgustavad ja soovitavad sellistest võimalustest kindlasti kinni haarama.

Siit näed galerii nende vahetusperioodi jooksul tehtud piltidest: