VGMi hing heliseb Eestimaa rütmis

Eesti
kust on su geenid ja kolisevad lootsikud
noodad ja nooled
põletatud paadid ja pudedad põhjaõnged?
Eesti
su keel on liiga liistule tõmmatud –
näri seda nagu saepuru

Ümbrikute või ümbrikkude?
Kontsertide või kontserdite?
Ahiküte või ahjuküte?

Su keel ei maitse enam
Ta on liiga targutav ja kipitab keele peal

Positiivne! Situatsioon! Emotsioon!
Sümbol! Paradigma ja diskursus! Reaktsioon!

Ken-Kevinid ja Pamela-Pilleriinid
hoiavad kõvasti käest kinni
ja ajavad varakevadisel tänaval
tasakaaluliikuritega
Pokemoni taga

Eesti!
Näpuotsatäis maad helesinisel planeedil
Kaks grämmit pool tosinat olümpiakulda
nokatäis nõgest poepapagoi puuris
Kanamunast kapid
tedremunast trepid
terve dekaad tiigrihüpet

Veerand sajandit pimedas polaaröös oma nokiat otsimas
metsseapere põlluveeres viimast külmunud kartulit välja tuhnimas
Üle maa müta-mäta
üle soo sipa-sopa
Kadri küüned külmetavad
teel viie rikkaima riigi hulka

Puhka Eestis!
Puhka Eestist!
Mu lapsepõlve «Mõmmi ja aabits» kuulutati
maailma kõige jubedamaks lastesaateks –
kurjasilmsed loomanahkades sarimõrvarid
nubludele ilusat emakeelt õpetamas

Ahaa-ahaa mul selge on A
Kui katus on A
kuhu varjuda!
[...]
kiladi-koladi
mööda auklikku külavaheteed
tühjadest kirikutest
kinnipandud koolidest mööda
pungil täis kaubamaja poole
Kuuest hiiest traktoriga läbi
viie rikkaima riigi hulka
Läbi laane lipa-lapa
Mardi varbad valutavad
Õhtumaa loojangust
hommikumaa tarkadest ja hulludest mööda
õielt õiele
mesipuu poole

Kaunist pidupäeva!

Fotod: Sten Richard Rohtmets, Reinar Ruukel, Mia-Mariko Viksi
Sissejuhatus: Laura-Lisett Lugu
Tekst: Kristiina Ehin