Öös on teadust
Käes on septembri lõpp ning on taas aeg VGM-is traditsiooniks saanud Teadlaste Ööks.
2025. aasta Teadlaste Ööl said õpilased panna end proovile paljudes erinevates valdkondades - meditsiinist ja programmeerimistest kuni laulmiseni välja. Õhtu sai alguse Hando Sutteri avaloenguga, seejärel said noored suunduda valitud töötubadesse. Usinad kirjutajad on kokku kogunud ja teieni toonud igast töötoast mõne mõtte toimunud tegevustest.
Teadlaste öö tõid VGM-i meie armsad ja töökad loodus- ja täppisteaduste õpetajad: Ivi Rammul, Hille Eek, Ingrid Rõigas, Marko-Raul Peetersoo ja Kristjan Pärnamägi.
Tekstid: Laura-Lisett Lugu, Anette Gloria Heinsar, Kertu Liis Kaarus, Emma-Leena Herman, Riho Raidla, Katarina Odres, Greete Rohtla, Mia-Mariko Viksi, Getter Arukaevu, Robin Roosna, Carolina Tamberg, Angela Reisenbuk, Lisete Laineveer, Eleonora Värv, Mart Vigla, Kärt Vaarik, Magnus Annus
Fotod: Mia Liisa Mäepea, Olga Simagina
Sutter sütitas mõtteid
Laura-Lisett Lugu
Selleaastase teadlaste öö avaloengu esinejaks oli Eesti Energia asutaja Hando Sutter. Millised oskused on tänapäeva töömaastikul hädavajalikud, kuidas võib tehisaru mõjutada kindlaid ameteid — kõigest sellest sai Sutteri loengust rohkem teada.
Toidu maitse ja lõhna tuba
Anette Gloria Heinsar
Töötuba „Toidu maitse ja lõhn“ oli kuulajatele hariv ja suuresti praktiline töötuba. Katrin Laose juhendamisel testisid osalejad oma maitse- ja lõhnameeli. Lisaks sellele said kuulajad teada, et tegelikkuses sööb inimene lõhna ning lõhnamälu talletub ajus samas kohas, kus emotsioonidki. Pealekauba leidub ka supermaitsjaid. Töötoas osalenud noored soovitavad seda kogemust ka teistele, juhul kui järgmisel aastal peaks olema jälle võimalus toidu maitse ja lõhna töötuba valida!
Mida räägib sinu muusikavalik sinust?
Kertu Liis Kaarus
Töötoas „Mida räägib sinu muusika valik sinu kohta?” sai nautida nii rahulikku muusikat kui ka roki palasid. Töötoa juhendaja Hanna-Liina Võsa nentis, et tema muusikakarjääris on kõik suured väljakutsed ette võetud ingliskeelset ütlust “feel the fear and do it anyway” uskudes. Lauljad said läbiviijalt abivalmit ja edasiviivat tagasisidet ning usun, et osalised jäid töötoaga sama rahule nagu mina.
Oma brändi loomine
Emma-Leena Herman
Töötoa „Oma brändi loomine ja eduka tarneahela ehitamine” viis läbi MySnack juhataja Ellyt Talv. Seal räägiti, kuidas luua üks püsiv ning turul vajalik toode/teenus, mis oleks jätkusuutlik, kuid samas ka edukas. Keskenduti tarneahela loomisele, rõhutades selle olulisust. Lisaks oli õpilastel võimalus maitsta MySnacki omatoodangut.
Tuleviku ehitamise töötuba
Riho Raidla
Tuleviku ehitamise töötoas tutvustati, kuidas toimus Viimsi Gümnaasiumi ehitamine. Samuti selgitati, mida teevad ehitusinfo modelleerijad ja ehitusinsenerid. Õpilasi pandi proovile meeskonnatöös erinevate harjutustega. Ehitusinseneride Anneli Ramjalg, Alan Väli ja Jürgen Einpauli juhendamisel said osalised panna end proovile LEGO klotsidega piiratud ressursside olukorras ehitamises ning ka puupulkadest vastupidava karkassi loomises.
Inimese elektrilised signaalid
Katarina Odres
Töötoa „Inimese elektrilised signaalid” viis läbi TalTechi professor Maie Bachmann. Osalejad uurisid, millised näevad välja ajulained, ja räägiti, millist infot nendest saab. Lisaks arutati, milleks ajulained üldse olulised on. Kohalolijatel oli võimalus näha ka enda ajulaineid, nimelt kinnitati uuritava laubale elektroodid, mille abil tekkis võimalus kohapeal ajusignaale toimimas näha.
Jahindus
Greete Rohtla
Jahinduse töötuba juhendas Peeter Hussar, kes on tegutsenud juba aastakümneid jahimehena. Tänaseks töötab ta ka Eesti Jahimeeste seltisis. Töötoa fookuses olid ulukid linnas. Arutasime, miks ja kuidas satuvad loomad linnadesse, mida nad sealt otsivad ja kuidas nad linnadega kohastuvad. Jutuks tulid ka erinevad jahipidamise reeglid ja kuidas jahtimine üldpildis välja näeb. Samuti vastas Peeter meelsasti küsimustele ja tutvustas erinevaid loomanahku, seletades, mille järgi igaüks ära tunda.
Kuidas töötab minu süda?
Mia-Mariko Viksi
Töötoa „Kuidas töötab minu süda” viis läbi Tervisemuuseumi haldaja, IT spetsialist ja muuseumiõpetaja Kennet Roosipuu. Räägiti, kuidas inimkeha hoiab soojust ning mis täpselt veres leidub. Osalejatele tutvustati sealhulgas, kuidas EKG-d lugeda, ja selgitati, kuidas elektrivool südame tööd juhib. Õpilased said ka ise käed külge panna ja mõõta oma südametööd, vererõhku ja haardetugevust, samuti oli võimalus hoida käes päris südant.
Kehaline aktiivsus ja südame veresoondkonna näitajad
Getter Arukaevu
Kehalise aktiivsuse töötuba viis läbi Triin Rääsk. Seal räägiti peamiselt sellest, kuidas aktiivsus mõjutab kogu inimese organismi. Õppisime, kui olulised on veresoonkond ja hingamiselundkonna näitajad, samuti saime teada, kuidas neid üldse võimalik mõõta on. Lisaks oli võimalik mõõta oma vererõhku ja pulssi erinevate instrumetidega ja tegime nendega ka ühe katse. Täitsime ka küsitluse, kus saime teada, kui hea on meie aktiivsus. Töötoast jäi meelde kehalise aktiivsuse olulisus ja erinevaid põnevaid fakte hingamiselundkonna ja veresoonkonna kohta, nagu see, et naiste vererõhk võib meeste omaga erineda ja see on täiesti normaalne.
Mee DNA analüüs
Robin Roosna
Töötoa „Mee DNA analüüs” viisid läbi molekulaar- ja rakubioloogia instituudist bioinformaatika teadurid Kairi Raime ja Reidar Andreson. Alguses tutvustati kõigile bioinformaatikat, mis tegeleb molekulaarbioloogia uurimisega, sealhulgas bakterite ja nende antibiootikumiresistentsuse määramisega. Järgmisena räägiti juba meest. Selgitati täpsemalt, et mesi koosneb peamiselt fruktoosist ja glükoosist, lisaks räägiti ka lähemalt mee DNA-st. Samuti sai teada, mis on mee võltsimine otseselt ja kaudselt ning mis mõjutab mee koostist ja kvaliteeti. Lõpetuseks räägiti lisaks veel uuendtoidust ja sellest, mis oli kõige huvitavam. Milleks keegi valmis ei olnud, oli see, et lõpus võis igaüks uuendtoitu ka maitsta. Uuendtoit - need olid putukad, kes olid kas praetud või kuivatatud. Seega, kui kõht oli tühi, siis sai see töötoa lõpuks ka täis.
Virmalised ja nende pildistamine
Carolina Tamberg
Kertu Kose töötuba „Virmalised ja nende pildistamine” õpetas kuulajatele enamat kui ilusa pildi tegemist. Nimelt tutvustati osalejatele virmaliste tekke taga peituvat füüsikat, mille mõistmine tuleb kasuks nii nende leidmisel kui ka pildistamisel. Huvilised said teada, kust kogenud virmalistekütid oma infot omandavad ning kuidas virmaliste tekke graafikuid lugeda, et olla õiges kohas õigel ajal.
Arvutimodellerimine CAD-BIM keskkondades
Angela Reisenbuk
Töötoa „Arvutimodellerimine CAD-BIM keskkondades” viis läbi Ahti Peetersoo, kes on lõpetanud kunstikoolis tootedisaini eriala ja töötab Dub OÜ-s. Töötoas räägiti ergonoomsusest ehk kui palju peab siiski arvestama inimesega, kes selles ruumis elab, et disainida talle sobilik maja või tuba. Sai olla ka loov ja katsetada programmi, milles oli võimalik teha 2D-s toaplaan või tubadeplaan ning mõelda välja sellele ruumile oma lugu ning inimene, kes selles kohas siis elada võiks. Lisaks sellele näidati ka professionaali koostatud ruumilisi ja tasandilisi ruumi- ja majaplaane.
Otsime sugulasi arhiividest
Lisete Laineveer
Töötuba viis läbi VGMi vilistlane Ranno Sõnum, kes töötab samuti sõjamuuseumis. Ranno näitas kõigepealt kuulajatele erinevaid veebilehti, kust saab leida meediaallikaid, vaadata pereregistrit, veteranide loetelu ja palju muud ajaloolist infot. Kõige üllatavam oli leida DIGARist 1960. aasta ajalehe paragraaf oma vanaisa ema kohta, kus paluti tal tööle naasta. Soovitan seda töötuba neile, keda huvitab ajalugu või kes tahavad rohkem oma esivanemate kohta teada saada.
Tuumaenergia - müüdid, hirmud ja tegelikkus
Eleanora Värv
Töötuba „Tuumaenergia” viis läbi Henri Ormus. Kohe pärast „Tuumaenergia” töötuppa astumist oli põnev. Töötoas oli loengu asemel pigem avalik diskussioon, mis tegi kuulamise põnevaks ja andis osalejatele võimaluse kaasa mõelda. Räägiti ka tuumaenergia tulevikust Eestis ja Euroopas. Näidati katset ioniseerivatest kiirtest, mis oli suurema osa õpilaste jaoks uus ja põnev. Samuti rääkis Ormus, et tuumajäätmed tekivad alati, aga kui nendega ettevaatlikult ümber käia, siis on tuumaenergia ohutu. Samuti oli õpilastel võimalus lähedalt vaadata uraani pelletit, mis sisaldas pere poole aasta energiakulu. Selle töötoa järeldusena võib öelda, et tuumaenergia on tulevik - see on odav ja ohutu. Ühtlasi oli see üks kõige huvitavamatest loengutest, mida olen kuulanud.
Korruptsioonilabor
Mart Vigla
„Korruptsioonilabori” töötuba, mida viis läbi Paul Keres, sisaldas lühikest advokaaditöö ja riigiseaduse tutvustust ning ühe kaasuse läbimängimist kolmes meeskonnas. Õpetajale altkäemaksu pakkumise kaasuse lahendamiseks jagati klass prokurörideks, advokaatideks ja kohtunikeks ning pärast 10-minutilist ettevalmistusperioodi viidi läbi kohtuistungi simulatsioon. Simulatsioon hõlmas endas arenguvõimalust, sest tabava repliigi valmistamiseks ei saanud keskenduda vaid faktidele, vaid tuli ennustada, milliseid kaasuse aspekte vastane võib ära kasutada. Töötoa lõpetuseks rääkis Keres humoorikaid lugusid oma karjäärist ja andis õpilastele nõu, kuidas tulevikus mitte seadusega pahuksisse sattuda.
Võitja mõtteviis - kuidas reeglid teevad sind vabaks?
Kärt Vaarik
Mulle väga meeldis, kuidas Priit Lilleväli seletas ja õpetas meile seda teemat. Ootused töötoaks olid algul madalad ning pigem ootasid kõik rahulikku või kohati isegi igavat loengut, kuid reaalsus erines sellest suuresti. Lillevälja jutt oli konkreetne ja selge. Ta tõi elulisi näiteid oma kogemusest Afganistanis ning kuidas seal õpitu haakub ka kooliga. Osalejad said teha läbi erinevaid praktilisi harjutusi, kus osad õpilased olid juhid ning teised pidid lahendama ülesannet kiiresti, kuid samal ajal rahulikuks jääma. Jäin selle töötoaga igati rahule ja kindlasti kuulaksin selliseid loenguid veel. Lõpuks oleme me kõik juhid, juhtides nii ennast kui ka teisi. Kõige suurem võit siin elus on aeg.
Roboti programmeerimise töötuba
Magnus Annus
Töötoa „Robotite programmeerimine" viis läbi TalTechi üliõpilane Sandra Põllu. Õpiti algelisi programmeerimiskeele teadmisi, näiteks „if” ja „else if” lauseid. Veebilehe kaudu said osalejad proovida ka ise liigutada virtuaalset robotit, andes talle erinevaid käske ja lahendades mitmesuguseid ülesandeid.
