Teadlaste öö rabas taas VGM-i õppijaid!

27. septembril toimus Viimsi gümnaasiumis Teadlaste öö, mis pakkus õpilastele võimaluse osaleda suisa kolmeteistkümnes erinevas töötoas. Teadlaste öö juhatas sisse Tabasalu perearst Piret Rospu loenguga "Mis on teadusest õpilastele kasu?". Käesoleva artikli lõpus on ka galerii.

Autorid: Mona Bronzov, Liisa Kaldma, Agnes Kask, Daniel Kiwan, Eliise Lepp, Madelen M. Soiver, Kristin Elis Torpel, Ekke Valner
Fotod: Eva Ševtšenko
Fotode töötleja: Madelen Monika Soiver

Esialgu ei olnud saalis olev energia kuigi kõrge – õpilased olid pikast koolipäevast väsinud ning arvata võib, et paljud olid seal peamiselt füüsika lisahinde saamise eesmärgil. Kui aga esialgu tagasihoidliku moega lektor oma suu avas, jäid õpilased suisa sõnatuks ning nende tähelepanu koondus kurnatud mõtetelt Piret Rospule. Esineja rääkis mitmetest teismeliste elu puudutavatest teemadest avatult ja hea huumoriga, lastes kõigil kiire küsitlusega ka oma teadmiseid proovile panna. Loengu lõpuks oli terve saal täis elevust ja naeru, sest lisaks olulistele teadmistele said kõik kuulajad osa lektori teemakohastest naljadest ja šokeerivatest faktidest.

Hüpernoole toimetus osales kokku neljas töötoas ning nendest anname huvilistele ka väikese ülevaate. 

Töötuba “Lingvistika”, juhendas Hant Mikit Kolk

Lingvistika töötoas sai moodustada iseenda keelt ning selle põhjal õppida, kuidas eesti ja teised maailma keeled töötavad. Keele moodustamisel oli aga palju erinevaid reegleid, mis näitas õpilastele, kui keerulised keelte struktuurid tegelikkuses on. Töötoas õpiti, et maailmas on tõesti väga mitmekesiseid ja kummalisi keeli, näiteks ühte neist iseloomustaks toimetaja Kristin deemonliku kõrinana. Tegemist oli Ameerika põlisrahvaste keelega, mida tänapäeval enam laialdaselt ei räägita. Töötoas osalenud Eliise kirjeldab töötuba ja selle juhendajat järgmiselt: “Töötoa läbiviija suutis teemat huvitavaks teha, aga oli näha, et ta oli pisut kohmetu ja kohati isegi uimane. Siiski oli üldine kogemus väga lõbus, eriti neile, kes pika päeva lõpuks üleväsinud ja pisut n-ö katkise huumoriga olid.” Juhendaja Hant Mikit Kolk oli lõbus ja suutis rääkida esmapilgul igavana näivast teemast huvitavalt. Toimetaja Daniel kirjeldab töötuba nii: “Töötuba oli väga erinev sellest, mida ootasin. Arvasin, et hakkame seal tegelema originaalse tähestiku loomisega, kuid fookus oli hoopis häälikutel ja sõnade järjekorral lauses. Selle tulemusena saime palju häälitseda: kuulda oli puhumist, öökimishääli ja isegi zombiks olemise teesklemist.” 

Töötuba “Väike ventilaator”, juhendas Lauri Kütt

Töötoa eesmärgiks oli käepärastest vahenditest meisterdada väike ventilaator. Õigesti meisterdatud ventilaatoril oli lüliti ning viimaks sai sellega ühenda LED-valgustuse ja patareikarbi mugavaks kaasavõtmiseks. Üldiselt oli töötuba huvitav, kuid TalTechi õpilastele võib ette heita nende ettevalmistamatust. Kui algselt pidi ventilaatori külge minema ka LED-lamp, siis nemad olid need maha unustanud. Samuti väidab töötoas osalenud Liisa, et talle ei antud ventilaatori valmistamiseks piisavalt vahendeid. Töötoas osalenud õppija kirjeldab oma õhtupoolikut aga nõnda: “Töötuba oli väga tore ja mulle väga meeldis! Loodan, et saan kunagi veel ventilaatorit ehitada.”

Töötuba “Jahindus”, juhendas Peeter Hussar

Töötuba algas sellega, et Hussar rääkis oma elu ja looduse vahelisest seosest. Ta tõi välja, et loodusearmastuse pisik on tal sünnist saadik küljes olnud. Ta isa võttis teda tihti jahiretkedele kaasa ning sealt sai ta ka oma esimese kontakti metsloomadega. Töötoa praktiline osa koosnes sellest, et Peeter Hussar näitas erinevaid loomanahku ning selgitas, kuidas ulukeid määrata. Peale selle jutustas ta mõningate loomanahkade kohta ka nendele vastavate loomade elulugusid. Esimene ning sealhulgas ka kõige õpetlikum lugu oli karust. Ta ei kartnud tsivilisatsiooni ning läks korduvalt inimeste aiamaadele toitu otsima. Ohutusnõudena pidi selle karu maha laskma, sest oli vaid aja küsimus, millal see karu oleks vihastanud ja kedagi rünnanud. Sellise kallalemineku tagajärjena tekib sageli hüsteeria ja valearusaam, et karud ründavad inimesi. Hussar ütles, et jahimehe kohustus on just sellist olukorda vältida. Viimases tunni osas rääkis ta jahimeeste kohustusest olla looma tõlk. Ta tõi välja, et jahimehed peavad kõnelema loomade eest, kuna tavainimesed ei saa loomadest aru. Peale selle rõhutas ta jahimehe rolli, ökoloogilise stabiilsuse hoidjana ning jutustas veel erinevatest kurbadest olukordadest, millega peab jahimees tegelema. Õpilased kirjeldasid seda töötuba kui silmiavavat ja huvitavat kogemust.

Töötuba “Kuidas ajaloo teadmine aitab mõista muusikat?”, juhendas Johan Randvere

Johan Randvere on professionaalne pianist. Oma töötoas tegi ta kokkuvõtte ajaloo suurimate muusikute elust, juttu tuli Mozartist, Beethovenist, Bachist ja Chopinist, muidugi polnud unustatud ka uuema aja muusikud, nagu näiteks Urmas Sisask, György Ligeti ning Pärt Uusberg. Töötoas oli palju uue informatsiooni õppimist ja kindlasti ka nalja. Töötuba saatis mõistagi muusika, mida mängis Randvere ise. Lõpupoole tegi ta ka kokkuvõte enda elust ning sellest, kuidas olla professionaalne pianist. Hiljem temalt küsides, miks on oluline õppida muusikute elulugu, vastas Randvere: “Sellise elukutse juures on see lihtsalt professionaalsus. Nende ajalugu uurides saab teada, miks helilooja selle teose lõi: miks see nii pikk on, miks see just selline on, mis emotsioon see on jne. Kokkuvõttes saad aru, miks on helilooja just sellisena loo kirjutanud.” Johan Randvere oli hämmastavalt hea jutumees, rääkides poolteist tundi jutti kordagi pausi tegemata. Töötoast osa võtnud õppija sõnab: “Ta rääkis nagu näitleja, väga ilmekalt ja suure huviga, lausa rõõm oli teda kuulata – sellise inimesega võiks kõike õppida!”

Ka klaverit mängis ta imeliselt, iga pala ette rääkis ta loo mingist isiklikust kogemusest, kus oli seda varem mänginud, või andis ülevaate teose valmimisest helilooja elu kaudu, mis tegi kuulamise ainult meeldivamaks. Terve töötoa vältel oli tuju hea ning isegi peale töötuba oli ta valmis edasi rääkima ning õpilastega füüsika lisahinde jaoks pilti tegema. Küsisime kohapeal olnud õpilastelt, kuidas nad rahule jäid ning millised oli muljed, ning iga vastus oli positiivne. G1 õpilane: “Mulle väga meeldis, kuidas ta rääkis! Kogu aeg sai uut informatsiooni.” 

Peale eelmainitud töötubade oli õppijatel võimalus osaleda veel järgmistes töötubades: “Andmete taaskasutamine”, “Eestlane superautomaailmas!”, “Kehaline aktiivsus ja südame-veresoonkonna näitajad”, “Kuidas vaadata kaasaegset tantsuteatrit ja etenduskunsti?”, “Loodus- ja keskkonnateemade kajastamine televisioonis Osooni saate näitel”, “Puit kaasaegses ehituses”, “Sisekaitseakadeemia” ja “Toidu maitse ja lõhna töötuba”. Täname töötubade läbiviijaid toredate kogemuste ja õpetuste eest!