VGM Teadlaste Öö "Teadus on kõikjal" 2024
24. septembril toimusid Viimsi gümnaasiumis Teadlaste Öö "Teadus on kõikjal" raames erinevad töötoad, kust kõik õpilased said osa võtta. VGM-i Teadlaste Öö on korraldatud loodusainete õpetajate poolt: Ingrid Rõigas, Ivi Rammul, Kristjan Pärnamägi, Marko-Raul Petersoo, Hille Eek.
Autorid: Madelen Monika Soiver, Karolina Kartus, Viktorija Golovina, Brit Kullamaa, Petr Gadalov, Ireen Lindma, Anneli Kuusik, Mia Liisa Mäepea, Kristin Elis Torpel, Carolina Tamberg, Mailen Otsing, Agnes Kask, Roger Viidalepp, Mia-Mariko Viksi ja Viire Jagomägi
Fotod: Greete Rohtla
Andmed kui kullaauk. Kuidas saab andmetest statistika?
Töötoa “Andmed kui kullaauk” viis läbi Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets. Töötoas räägiti, kuidas andmed tekivad ja kuidas neid enda jaoks ära kasutada. Lisaks pandi proovile statistika leidmise oskused ja peeti ka viktoriin. Töötoast jäi meelde erinevaid huvitavaid fakte statistika kohta, eriti eredalt just see, et keskmine eestlane tarbib umbkaudu kaheksa kilogrammi arbuusi aastas.
Head ja halvad bakterid
Töötoa “Head ja halvad bakterid” viis läbi Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur ja Biomeditsiini uurimisrühma juht, õppejõud mikrobioloogias ja rakubioloogias ning keemia ja biotehnoloogia instituudi direktor Pirjo Spuul. Töötoas keskenduti suuresti inimesele kahjuliku bakteri Helicobacter pylorile Eestis levivate tüvede kohta. Lisaks sai kuulda, kuidas bakterid inimesi mõjutavad ning saadi teada ka uute heade bakterite kohta, mis suruvad alla niinimetatud halbu baktereid.
Jahindus
Töötoa “Jahindus” viis läbi jahimees Peeter Hussar. Oma töötoas rääkis ta jahindusest kui inimkonna vanimast tegevusalast ja selle moraalsest vastuvõetavusest. Tema sõnul on jahindus väga oluline looduse tasakaalu säilitamiseks ja loomade haiguste vähendamiseks. Lisaks räägiti, mis on jahimehe ülesanne – olla vahemeheks ulukite ja inimeste vahel. Töötoa jooksul sai küsida erinevaid küsimusi jahinduse kohta ning lähemalt tuttavaks erinevate loomanahkade ja -sarvedega. Näiteks sai näha ja katsuda karu-, rebase-, kopra- ja nirginahka.
Keeletehnoloogia - mis ja miks see on?
“Keeletehnoloogia – mis ja miks see on?” töötoa viis läbi Eesti Keele Instituudi keeletehnoloog Silver Vapper. Tegevus oli peamiselt loengupõhine, kus õpilastele seletati keeletehnoloogiat ja selle tähtsust igapäevaelus. Räägiti tehisintellektist ja selle mõjust keelele, ning milliseks keel võib muutuda tänu tehnoloogia pidevale arengule. Juttu oli ka EKI pooleliolevatest projektidest, sealhulgas grammatikakontrollist, millest saavad abi näiteks eestikeelsele õppele üleminevad õpilased, kellel on grammatikaga seoses abi vaja. Innustati ka õpilasi minema Eesti Keele Instituuti praktikale või töövarjutusele, et noored saaksid omalt poolt lüüa käed külge eesti keele arengule. Kõrvu jäi kõlama ka lause: “Keeletehnoloogia on “suhtlus” masinatega läbi meie igapäevase keele.”
Kehaline aktiivsus ja südame-veresoonkonna näitajad
Töötoas “Kehaline aktiivsus ja südame-veresoonkonna näitajad”, mida viis läbi Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi füsioloogia lektor Triin Rääsk, räägiti palju erinevat sorti liikumisest. Õpilased võrdlesid erinevat tüüpi liikumisi ja rääkisid, millised võiksid olla inimese vererõhk ja pulss. Vaadeldi Eesti noorte liikumise statistikaid ning puudutati ka veregruppide teemat. Tehti erinevaid harjutusi, mille käigus sai rohkem teada enda veresoonkonna kohta ning lõpus oli võimalik ka enda vererõhku mõõta.
Kliimamuutused - Müüt või tegelikkus?
Töötoa nimega ,,Kliimamuutused - Müüt või tegelikkus?” viis läbi Loodusmuuseumi õpetaja Anete Altrov. Töötuba haaras õpilasi hoogsalt kaasa rääkima ja oma arvamust avaldama. Altrov proovis panna õpilasi mõtlema, miks inimestel tekivad erinevad arusaamad, kuidas need tekivad ja kuidas olla kindel milline info siis tegelikkusele vastab. Peamiseks mõtteks oli see, et kui kellelgi on teistsugune arusaam kliimasoojenemisest või hoopistükkis ei usu sellesse üldse, ei viita see alati sellele, et tegu on rumala inimesega. Alati on mõistlik erinevate allikate tõsiseltvõetavuses kahelda ja see, et keegi vähem usaldab võõrast infot ei ole piisav põhjus selleks, et luua neist mingi eelarvamus. See kehtib ka kõige muu kohta elus, mitte ainult konkreetse teema kohta.
Maastikumuutuste analüüs satelliidipiltide põhjal
Töötoa “Maastikumuutuste analüüs satelliidipiltide põhjal” viisid läbi Maa-ameti Geoinformaatika osakonnast Tarvi Tamm ja Triin Tajur. Töötoas uuriti erinevaid optiliste satelliidipiltide ajaseeriaid ning nende teket ja arengut. Keskenduti sateliitpiltide visuaalsele analüüsile ja räägiti, kuidas satelliidipiltide abil saab maastiku muutusi jälgida ja milleks see oluline on. Töötoas prooviti ka satelliitpildi programmi abil täita erinevaid ülesandeid keskkonnas Forms.
Meedia sisu loomine ja lugemine
Epp-Mare Kukemelk viis läbi töötoa "Meedia sisu loomine ja lugemine", kus arutles õpilastega erinevate libauudiste märkamist ning demonstreeris ka oma isiklikku tööprotsessi pressiesindaja ja ajakirjanikuna. Õpilased said õpetust, kuidas erinevates kirjudes ajalehtedes leida infoküllusest vaid vajaliku, ning Epp-Mare andis sisuka loengu ka veebisisesest ohutusest. Selle kohta oli tal öelda nii: "Kui arvate, et te teete midagi telefonis ja keegi ei näe, siis tegelikult 99% sellest lihtsalt ei huvita kedagi. Kui tahaks teada, siis näeks."
Muusikast, aga mitte ainult
Töötoa viis läbi muusik Valter Soosalu. Valter on dirigent, helilooja, laulja ja harpejjimängija. ,,Olen dirigent, sest ei viitsinud klaverit harjutada.” Valter rääkis töötoas oma kogemusest muusikaga, tõi välja fakte ooperi, muusikakooli ja oma sünnipäevakontserdi kohta. Soosalu mängis töötoas ette paar pala, piirdumata keeruliste klaveritükkidega, vaid esitades ka Riinale 60. sünnipäevaks tehtud 14-salmilise naljalaulu. Valter vastas publiku küsimustele ja õpetas vabatahtlikele dirigeerimist.
Politseist, aga mitte ainult
Töötuba ‘’Politseist, aga mitte ainult’’, mida viis läbi Politsei- ja Piirivalveamet, andis õpilastele võimaluse arutada Viimsis ja ülejäänud Eestis toimuvatest juhtumitest ning tutvuda erinevate politsei ametite nagu abipolitseiniku ja veebikonstaabli tööga. Õpilased said osaleda töötoas olevas mängus, kus pidi alkoholijoovet imiteerivaid prille kandes sirgeljoonel kõndima, et mõista joobes ujumise ja autoga sõitmise ohte. Töötuba tutvustas edukalt õpilastele politsei tööd ning andis huvitatutele infot, kuidas oma sisekaitse teekonda alustada.
Päästeamet
Töötoas "Päästeamet" tutvustasid Pirita päästekomando liikmed päästjate igapäevatööd, varustust ning ohte ja rõõme, millega nad igapäevaselt kokku puutuvad. Osalejad said ise proovida termokaamerat ja tule kustutamist ning selga tõmmata päästja kostüümi. "Loeng oli väga hariv ja põnev oli teada saada, kuidas ja kui kiiresti päriselus päästmine käib," arutlesid kaks G3-õpilast. Kaasa sai nippe koduse tuleohutuse hoidmiseks ning julgustuse ise päästekomandosse vabatahtlikuks tulla. Loengust lahkus komando peale väljakutse saamist efektselt kõigi tulede ja viledega.
UV ja erinevad päikesekaitsekreemid
Töötuba “UV ja erinevad päikesekaitsekreemid” viis läbi Heli Lätt, Tartu Ülikooli Tõravere observatooriumi külastuskeskuse ja Esero Eesti juhataja. Tunni jooksul sai teada palju huvitavat nii päikese ja UV kahjulikusest meile ning kuidas vältida naha vähki. Saadi ka teada, et õige kogus päikesekreemi on golfipalli suurune kogus ning kindlasti ei tohi ka unustada kõrvu. Praktilise ülesandena said õpilased proovida UV lambi all erinevate SPF-iga päikesekreemide kaitset.
Kuidas valmistuda rahaliselt iseseisvaks eluks?
Töötuba “Kuidas valmistuda rahaliselt iseseisvaks eluks? viisid läbi Mari-Liis Jääger ja Grete Koho Swedbankist. Töötoas jagati vajaliku informatsiooni noortele nende rahalistel teemadel ning kuidas käituda oma rahaga targalt. Nad tõid välja, et oluline on üle vaadata oma kulud/tulud, räägiti investeerimisest ning kuidas säästa ja koguda. Õpilased said küsida raha teemalisi küsimusi läbi anonüümse küsitluse ning sai ka proovida päriselu simulaatorit Cashygame.com.
Ettevalmistus maalimiseks
Töötoa “Ettevalmistus maalimiseks” viis läbi Viimsi Kunstikooli direktor Matti Tapio Vainio. Töötoas käsitleti lõuendi ettevalmistamise etappe ja vajalikke materjale maalimiseks. Õpilased tutvusid lähemalt munatempera ja jäneseliimist valmistatud krundiga, mis on lõuendi katmisel olulised komponendid. Katsetati erinevaid tehnikaid ja värvisegusid, et selgitada, kuidas värvide ja materjalide kombineerimine mõjutab lõpptulemust. Õpilased said isetehtud värvi proovida ka värskelt krunditud lõuendil.