Kuidas olla positiivne ja energiline koolinädala vältel?
Gümnaasium on väga tore ning huvitav aeg inimeste elus. Selle aja jooksul saame täiskasvanuteks ning õpime olema iseseisvad ja vastutustundlikud. Samuti suureneb õppemaht ja kohustuste hulk, mis võib viia väsimuse ja energiapuuduseni. Tihti otsime lahendusi sealt, kus tegelikult neid otsida ei tasuks. Näiteks kulutame aega õppimisele enda une arvelt või joome suurtes kogustes kohvi, et oma energiataset kõrgena hoida, mis ei pruugi üldse kohvi mõjul toimida. Seejuures unustame ära, et eelkõige tuleb enda eest hoolitseda ja töötada selle kallal, et lihtsalt õnnelik olla. Kuidas siis selleni jõuda ja jätta kõik halvad harjumused, mis meid tegelikult ei aita, selja taha? Siin on väike meelespea, mis koosneb nippidest, mille kasutuselevõtuga võid tuua oma ellu palju positiivsust.
Autor ja fotod: Valeria Filippova
1. Ei tohi unustada, kui tähtis on vee joomine
Seda mainitakse ilmselt nii palju, et seda teab iga inimene une pealt, kuid sellest hoolimata ei suuda paljud lõpuks selleni jõuda. Veel on väga suur positiivne mõju kehale, nagu näiteks: vesi on väga vajalik kehatemperatuuri reguleerimiseks, seedimise tööks, hingamisteede tööks, vitamiinide jõudmiseks erinevatesse kehaosadesse jne. Samuti on tõestatud, et piisava vee koguse joomine päevas annab väga palju energiat ning mõjutab enesetunnet. Seega tuleks võtta harjumuseks veepudeli kaasas kandmine ja sellega võib oma heaolu väga palju mõjutada.
2. Magamine, magamine ning veel kord magamine
Me kõik puutume kokku inimestega, kes jälgivad nii-öelda tervislikku eluviisi. Alati tekib küsimus: kuidas alustada? Vastus sellele on lihtne. Selleks et inimese aju funktsioneeriks hästi, väsimuse tunnet ei oleks ning vaim oleks värske, tuleb magada vähemalt kaheksa tundi päevas. See on alus kõigele. Inimesed ei ole robotid, seega vajab inimese aju ja keha puhkust, mida me saame magades. Meile võib tunduda, et me ei ole väsinud ning võime vastu pidada päevi uneta, kuid tegelikult ei vasta see tõele ning ei pruugi kohe välja tulla. See võib meie keha seestpoolt kahjustada nii, et me ise ei pane seda tähele.
3. Hommikuvõimlemine
Esialgu võib see tunduda naljakas või jabur, kuid inimesed, kes kulutavad iga hommik paar minutit võimlemisele või venitamisele, võivad teid veenda, et sellest paremat äratajat ei eksisteeri. Tegelikult on hommikuvõimlemise tagajärjel väga tõenäoline see, et inimestel tekib soov süüa tervislikku hommikusööki ning hoida seda mõtteviisi kuni õhtuni välja. Peale selle tugevdab igasugune trenn südant ning hommikuvõimlemine alandab vererõhku, mis avaldab positiivset mõju kehale juba päeva alguses.
4. Vitamiinide tarbimine
Ma usun, et ka see väide on teile tuttav, kuid eriti praegu, kevade algul, tuleb pöörata tähelepanu oma vitamiinide kogusele kehas, sest just vitamiini puudus põhjustab väsimust ja nõrkust. Selleks et vitamiini puudust vältida, tuleks kindlasti süüa palju puu-ja juurvilju. Samuti on palju vitamiine lihas, eriti kalalihas ja muidugi ka piimatoodetes, mis sisaldavad suurt kogust kaltsiumi. Peale selle on kasulik tarbida vitamiine ka kapslite kujul, sest kõiki vitamiine ei saa alati igal aastaajal kätte.
5. Sotsiaalmeedia kasutuse minimaliseerimine
Täiesti arusaadav on see, et 21. sajandi noore suur osa elust on sotsiaalmeedia, millel on ka positiivseid külgi, kuid tuleb meeles pidada, et sotsiaalmeedia liigne kasutamine mõjutab väga palju aju ning selle tööd ehk siis meie elu. Kindlasti olete märganud, et sotsiaalmeedia on põhjustanud palju probleeme, nagu kinnisus, antisotsiaalsus, depressioon, sest inimesed ei suhtle enam üksteisega näost näkku. Kas see siis ei olegi meie negatiivsuse põhjus? Kui me suhtleks rohkem meid ümbritsevate inimestega ning väldiks liigset telefoni või sotsiaalmeedia kasutust, kas see ei tooks rohkem positiivsust meie ellu? Kas see ei annaks meile põhjuse rõõmustada kellegi õnne üle või veeta aega inimestega, kes teevad meid õnnelikuks, mis kokkuvõttes teebki meid positiivsemateks inimesteks? See on nagu positiivsuse ahel, mis ei lõppe kunagi, sest iga inimese positiivsuse tuluke mõjutaks kedagi, kes omakorda mõjutaks inimesi enda elust.
6. Ära koorma end üle
Paljud meist samastuvad kindlasti sellega, kui tundub nagu meil oleks tohutult palju jaksu ja motivatsiooni teha kõiki maailma asju, kuid lõppude lõpuks ootab meid läbipõlemine. Selle ette nägemine on väga hea, sest sa säästad enda energiat ja saad suunata seda kuhugi, kust saad tagasi mitu korda rohkem, kui endast andsid. Seega, milleks võtta endale palju kohustusi, mille täitmine muutub koormaks ja mõjutab lõppkokkuvõtteks meie õppeedukust ja üleüldist heaolu? Kui sa tunned, et asjad, mida sa teed ei tee sind rõõmsaks, siis milleks oodata, kuni see lööb välja suure pauguna ja toob ellu palju negatiivsust. Proovi hoida oma kohustused oma füüsilise võimekusega balansis ning kokkuvõttes tunned end palju paremini, võrreldes sellega, kui tehakse väga palju asju korraga, kuid seejuures pole sul ühtki vaba minutit, et korraks maha istuda ja teha miskit enda jaoks.
7. Jäätis
Mis saab olla mõnusam kui tunne, kui sul on olnud pikk ja raske koolipäev ning sa tuled koju teadmisega, et külmikus on jäätist? Ilmselt mitte midagi. Teadlased on tõestanud, et lusikas külma jäätist äratab ajus samad tunded, mis hakkavad tööle kui sa võidad näiteks raha või kuulad oma lemmik muusikat. Jäätis on mõnes mõttes ka kasulik organismile, sest see sisaldab piima ning piimas on vitamiine, mida su organism vajab, nagu eelnevalt mainitud sai. Seega võib julgelt väita, et jäätis tõstab tuju ja teeb meeleolu heaks, vähemalt mõneks ajaks.
Artikkel on esmaselt avaldatud 18. aprillil 2019.