Õpilased õpivad hinnetele, mitte teadmistele

Viimsi gümnaasium kaotas ära hinded, selleks et gümnasistid õpiksid teadmiste ja oskuste omandamiseks, mitte hinnetele. Hüpernool uuris, mis ajendab meie kooli noori õppima.

Autor: Valeria Filippova
Foto: Tobias Tikenberg

Enamik küsitletud õpilastest õpivad selleks, et nende hinded näeksid tunnistusel piisavalt head välja, et hiljem ülikooli sisse saada. Eva Lola Sarv G1 lennust ütles, et talle on tähtis saada ka teadmiseid, kuid hinded on vajalikumad, et ülikooli saada. Samal meelel oli ka Victoria Alexandra Virkus G1 lennust. 

Kätrin Soesoo G1-st ütles: „Ma tahaks õppida teadmistele, aga gümnaasiumis on väga suur pinge, mis ei lase mul keskenduda endale ja sellele, mida ma tõesti teada tahan. Stressi põhjustajateks on õppemaht ja sisekonflikt, et gümnaasiumi sisu ei ole see, milline ma tahan, et see oleks.” Sellega nõustus ka G3 õpilane Anna-Maria Vukkert. 

Mitmed õpilased mainisid, et õpivad headele hinnetele ka selleks, et oma vanemate ootustele vastata. G3 õpilane Anna Maria Vukkert lisas, et vanematele jääb alati hinnetest puudus ning nad oleks soovinud veel kõrgemat tulemust. 

Hoopis teisel arvamusel oli G2 õpilane Lisa Jennyfer Benita, kelle meelest on gümnaasiumiõpilased piisavalt vanad, et ise enda hinnete eest vastutada ning vanemad ei tohiks sellesse väga palju sekkuda. 

Viimsi Gümnaasiumi õppekorraldusjuht Ingrid Hermet ütles, et lahenduseks oleks hindamissüsteemi kaotamine, mida Viimsi gümnaasiumis ka tehti. „Hinnete asemel peaks õpilane saama tagasisidet, mis ei määra tema tarkust või teadmisi, vaid seda, kuidas tal läinud on ning millised on tema nõrkused ja tugevused.” Hermeti ütlusel muudab see olukorra palju lihtsamaks ning õpilane hakkab märkama asju, millele ta hinnetele õppides ei keskendunud. 

Samuti väitis ta, et vanemate kontroll õpilaste hinnete üle ei kao niipea ja see on päris tõsine probleem. Hermet sõnas: „Mida rohkem on vanem kursis, kuidas õppekorraldus koolis töötab, seda parem arusaam on tal sellest, millised on õpilase väärtused ja millele tuleb tähelepanu pöörata, aga ka sellest, mida tuleks võtta leebemalt.”

Õpetaja Paavo Viilupi arust ei ole hinded koolis vajalikud. „Hindeid pannakse, et oleks distsipliin ning õpilastel oleks motivatsioon käia koolis ja õppida ka neid aineid, mis on kohustuslikud ja mida õpilased vabatahtlikult ei valinud. Hinnetele õppimine oli, on ja ilmselt ka jääb, kui riiklik õppekava ei muutu täielikult ning hindeid ei kaotata ära.” Paavo Viilup märkis veel, et hinded ei määra inimese kultuurilisest staatust ja elus ei panda hindeid, vaid antakse tagasisidet. 

Close Menu