Õpetajate streik: tööseisak, mis ulatub rahast kaugemale

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) kuulutas välja üleriigilise õpetajate streigi. Sellega koos kerkib palju küsimusi: kui kaua, milleks ja kes selles osalevad? Seda küsisime VGM-i streigijuhi Kristjan Pärnamägi ning koolijuhi Karmen Pauli käest.

Autorid: Madelen Monika Soiver ja Kristin Elis Torpel
Foto: Mona Bronzov

Spekulatsioone sellest, miks õpetajad streigivad, on mitmeid: mõni arvab, et nad soovivad pelgalt rohkem palka, teised aga räägivad Eesti hariduse tulevikust ja õpetajate puuduse kriisist. Viimsi Gümnaasiumi streigijuht Kristjan Pärnamägi on streigi põhjuseks nimetanud õpetajate mure Eesti hariduse tuleviku üle: “Õpetajad streigivad, sest õpetajad on mures Eesti hariduse tuleviku pärast. Juba täna on õpetajate puudus päris suur ja vaadates lähiaastate tulevikku, siis ilmselt tänases olukorras see probleem ei lahene. Puudujääk järjest suureneb, uusi õpetajaid ei tule ja õpetajate keskmine vanus viib meid sinna, et lähiajal on paljudel õpetajatel õigus minna pensionile ja järelkasvu ei ole tulemas.” 

On tekkinud palju küsimusi, miks alles nüüd streikida, ning Pärnamägi selgitab, et selleks, et streik saaks üldse toimuda, peab olema läbitud pikk protsess juriidiliselt vajaminevaid toiminguid. “Streigi võimalikkus tekkis alles vahetult enne jõule ning EHL otsustas alustada streigiga alles 22. jaanuaril, sest kui streikida jõulude ajal, siis ei saaks streigi eesmärk täituda.” 

Oleme kindlasti mõelnud, kuidas saame õpetajaid toetada.  Streigijuhi sõnul saavad õpilased toetada õpetajaid oma õpingute eest vastudades: “Õpilased saavad aidata enda õpingute eest vastutades, ehk siis mõista seda, et õpib õpilane, mitte õpetaja.” Lisaks  soovib ta, et õpilased saaksid aru, et streik ei ole mõnus nädalavahetuse pikendus, vaid ajal, mil õpetajat klassi ees ei ole, peab õpilane endale ise teemad selgeks tegema ning aru saama, et see on koht, kus õpilane vastutab ise oma õppimise eest.

Nagu me kõik teame, siis on välja kuulutatud tähtajatu streik, see tähendab, et streik võib kesta ühest päevast kuni kokkuleppe sõlmimiseni. “Streigi pikkust ei oska täna mitte keegi öelda. Loomulikult me saame aru, et mida lühem see on, seda väiksemad on ka kahjud, aga mingit tähtaega ei ole võimalik küll öelda,” ütles ta.

Pärnamägi sõnul oleneb õppijast, millised on streigi tagajärjed õpilasele: “Sellel õpilasel, kes võtab vastutuse oma õppimise eest, ei olegi suuri negatiivseid tagajärgi, sest tema õpib iseseisvalt sellel perioodil ja materjal saab omandatud. Õppijal, kes võtab seda puhkusena, võivad tõesti tekkida lüngad, sest õpetajad ei pruugi  streigi ajale jäävat materjali tagantjärele läbi võtta.” Ta lisab veel, et lünkade suurused olenevad ka õpetajatest, kuna mõni õpetaja võib kiirmeetodil streigiaegsed teemad läbida. 

Kuna streik ei mõjuta ainult õpilasi, vaid ka õpetajaid, siis on Pärnamägi sõnul streigi tagajärjed õpetajatele vägagi erinevad: “See on õpetaja jaoks isiklik vabatahtlik otsus, kas ta streigib või mitte. See õpetaja, kes streigis osaleb, võtab vastu otsuse, et ta jääb valdavalt Eestis streigitud päevadel töötasust ilma. Osades omavalitsustes on ka erandeid. Aga ta teab, et see kõik kannab suuremat eesmärki ehk äkki ühiskond mõistab õpetaja muret, ja et meil on vaja hea hariduse tagamiseks väärtustada õpetaja ametikohta senisest rohkem.” Pikemalt VGM-i streikivate õpetajate streikimise põhjustest võib lugeda siit.

“Mulle meeldib see töö ja tahan seda tulevikus mitmedki aastad teha. Kahjuks tuleb tunnistada, et sellise koormuse, tempo ja ootustega ei ole see lõputult võimalik. Õpetaja roll ja selle väärtustamine vajab lõpuks ülevaatamist ja oluliste kokkulepete sõlmimist, et ka edaspidi seisaksid klassi ees õpetajad, kes oma tööd armastavad ja suudavad tagada lastele hea hariduse,” lisab ta õpetajatööst.

“Keeruline… Ei ole lihtne,” kirjeldab Karmen Paul koolijuhina oma tööd streigi ajal.  “Olla selle keskel, seal, kus toetada neid, kes tahavad streikida, neil on see õigus. Toetada neid, kes tahavad tööd teha ja lisaks vaadata, et õppija heaolu oleks tagatud. See on hästi keeruline seis, samas on see hästi mõistetav, tulebki oma õiguste eest seista ja selleks on juba tagumine aeg. Samas, esindajana, on mul emotsionaalselt ka keeruline, teades, et koolijuhina annan ma endast kõik, et õpilastel oleks kõik kenasti.”

Ta toob ka välja, et segadust on palju: “Osad streigivad, osad ei streigi ja omavahelised pinged võivad lihtsasti tekkida. Tegelikult me austame inimeste valikuid ja aktsepteerime, et igaühel on oma kindel põhjus, miks nad streigivad või mitte, ja me ei saa kuidagi halvustavalt suhtuda.”

Karmen Paul loodab, et õpilased arvestavad ning on iseseisvad oma õppimisega: “Kui teil tekib see ressurss, see vaba aeg, siis kasutage seda, kellel on vaja UPT-ga tegeleda, liikuda, järeltööde klassiks õppida – see aeg on antud nüüd mingite sabade likvideerimiseks.  See ei ole vaba päev, vaid kasutage seda arukalt enda kasuks ära.” Lisaks tuletab ta meelde, et koolimaja on endiselt avatud kasutamiseks: “Tulge koolimajja, kasutage seda võimalust ära, sest siin on see võimalus olemas.”