ÕE esimesed liikmed saavad sõna

Mis tõuke andis õpilasesinduses olemine sulle tulevikuks?

Kuidas on ÕEs olemise kogemus sind toetanud pärast VGMi lõpetamist?

Minna-Liisa Herman, 2. lennu vilistlane

VGM-i ÕE oli koht, kus sain päriselt näha, kuidas sündmused sünnivad, piiludes selle mitmekülgse maailma rohkem või vähem glamuursete kulisside taha. Seal õppisin arvestama nii korraldajate pingutuse kui ka külastajate ootustega ning see oskus mõlemat poolt mõista on mind toetanud nii Ela äpi floojana kui ka Kaitseministeeriumi kaitsetahte tiimis.

Sündmused on nagu tükike Kalevi šokolaadi, mis lihtsalt teevad elu magusamaks. Sain sellele tundele aastatel VGM-i ÕEs tugeva kinnituse. Selles on mingi kordumatu maagia, kuidas inimesed lahkuvad healt ürituselt natuke rõõmsamana, hingelt laetumana ja omavahel ühtsemana. 

Sündmuste korraldamise pisik sai alguse lapsepõlvekodust, aga just ÕE kogemus andis sellele tiivad, mis mind tänaseni kannavad. Nüüd Ela äpi founderina ja turundusjuhina püüan luua platvormi, mis muudab toredate sündmuste leidmise ja nende juurde jõudmise lihtsamaks. Et inimestel oleks kergem leida hetki ja kohti, mis silma särama panevad. Ning jagada neid oma inimestega.

Andris Taal, 5. lennu vilistlane

Ülikooli astudes oli mul kohe võimalus liituda Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna üliõpilaskogu juhatusega, kus tegutsen tänaseni. Teadmised, kogemused ja oskused, mida ma olin gümnaasiumis õpilasesinduses arendanud, on olnud hindamatult olulised ka siin läbi löömisel. Seda kinnitab see, et tänaseks olen ma üliõpilaskogu esimees ning vastutan oma kuueliikmelise juhatusega ligi 800 liikme eest, rääkimata kõigist inseneriteaduskonna tudengitest. 

Lisaks üliõpilaskogule on kogemus aidanud mul olla selgelt juhtivas rollis rühmatöödes ning tänu sellele saada väärtuslik kogemus, mis on suureks boonuseks töömaailmas hakkama saamiseks.  Tänaseks olen tänu oma positsioonile jõudnud tõsta tudengite õppekvaliteeti ning hariduse jätkusuutlikkust igas astmes gümnaasiumist doktorantuurini. Vaieldamatult ei oleks ma suuteline seda kõike tegema ilma õpilasesinduse kogemuseta Viimsi gümnaasiumis.

Hedy Lääts, 2. lennu vilistlane

Ägeda pundi ja juhendaja toel sündmuste läbiviimine andis muidugi hea kogemuse ja tugeva põhja, et edaspidises kiires elutempos oma aega õigesti planeerida ja prioriteedid kindlalt paika seada. Kõige olulisem, mis ma ÕEst sain, oli enesekindlus, milleni jõudsin enda tugevuste, rakendamise ja arendamise kaudu. See toetas mind ülikoolis ja saadab mind siiani.

Peeter Paju, 1. lennu vilistlane

Liitusin õpilasesindusega esimesel võimalusel ehk kaheksandas klassis ning oma viimase rolli ÕE-s tegin G3-s.Tagasi vaadates pean oluliseks nelja õpimomenti õpilasesinduse tööst, mis on kujundanud mind nii juristitöös kui ka panustades Eesti Skautide Ühingu juhatuses.

Eriilmelise tiimi juhtimine – õpilasesindus koondab erivanuses noori, kellel igaühel on isemoodi isiksus, vaade maailmale ning tegutsemisviis. Ole sa president, asepresident või projektijuht, aga igal juhul pead teadma, kuidas selline tiim omavahel tööle saada, et igaühel oleks laua taga koht ning võimalus kaasa rääkida. Tuleb mõista kõigi tugevusi ning neid parimal võimalikul viisil rakendada. 

Projektide juhtimine – 16-aastasena ei pruugi hoomata erinevate projektide mahtu, nii selle eestvedamise, sisu kui ka finantside poole pealt. Turvalises keskkonnas, nagu õpilasesinduses, saad erinevaid lahendusi ja kontseptsioone katsetada ning need teadmised ja oskused hilisemasse ellu kaasa võtta. Samas on keskkooli õpilased võrdlemisi karm publik ning kiiresti saab tagasisidet, kas uudne lähenemine töötas või mitte.

Julgus küsida – enda huvide eest tuleb seista ning selleks peab olema julgust olulisi teemasid puudutada ning neil teemadel sõna võtta. Vahel piisab sellest, kui küsida üks küsimus, mis seab praeguse olukorra kahtluse alla ning sunnib inimesi mõtlema, kas oleme teinud kõik, et murekoht lahendada või kas mõni punkt on jäänud tähelepanuta. Ei ole ühte inimest, kes lahendaks (või peaks lahendama) üksi kõik probleemid. On oluline pöörduda õigete inimeste poole, neid kaasata ja üheskoos mure lahendada.

Oskus kuulata, märgata ning teha järeldusi – kui küsida inimestelt otse, mis on valesti ja mida saaks teha paremini, siis tihti kõlab, et kõik on hästi ning ei ole hullu midagi. Samas näiteks vahetunni või kohvinurga aruteludes, kus on vabam õhkkond ja rohkem emotsioone, saab palju rohkem informatsiooni. Tuleb osata kuulata oma kaaslasi, küsida küsimusi, olla avatud ja teha järeldusi.