ÕE presidendikandidaatide kõned

Martin Niglas rääkis oma kõnes sellest, kui olulised on kooliaja jooksul tekkinud mälestused ja hetked. Ta rõhutas, et inimesed ei mäleta üksikuid päevi, vaid emotsioone, kogemusi ja sündmusi, mis neid päriselt puudutavad. Samuti tõi ta välja, et kool peaks olema koht, kus õpilased tunnevad end kuulatu ja väärtustatuna.

Kõnes keskendus ta õpilaste heaolule, ühtsustundele ning sellele, et õpilasesindus ei oleks ainult ürituste korraldaja, vaid ka koht, kus õpilaste muresid ja mõtteid päriselt kuulatakse.

Tema peamised lubadused olid:

• seista selle eest, et iga õpilase hääl oleks kuuldav;
• muuta õpilasesindus õpilastele lähedasemaks ja toetavamaks;
• kuulata rohkem õpilaste arvamusi ja muresid;
• teha tööd selle nimel, et koolikeskkond oleks parem ja ühtsem;
• jätkata tähenduslike ja meeldejäävate kooliürituste korraldamist;
• luua tugevam side õpilaste ja kooli juhtkonna vahel.

Tristan Torm Roosi rääkis oma kõnes rahu, ühtsuse ja koostöö olulisusest koolielus. Ta rõhutas mõtet „Koos jõuame rohkem“, selgitades, et kool ei arene üksikute inimeste, vaid ühise panuse kaudu. Tema sõnul ei peaks õpilasesindus olema ainult ürituste korraldaja, vaid sild õpilaste, õpetajate, ideede ja tegude vahel.

Kõnes tõi ta esile ka selle, et kool on koht, kus õpilased arenevad, õpivad oma vigadest ning peavad samal ajal austama ja märkama teisi enda ümber. Ta kutsus õpilasi rohkem kaasa rääkima, küsimusi esitama ja koolielus aktiivselt osalema.

Tema peamised lubadused olid:

• edendada koolis ühtsust ja koostööd;
• muuta õpilasesindus tugevamaks ühenduslüliks õpilaste ja õpetajate vahel;
• julgustada õpilasi rohkem kaasa rääkima ja oma arvamust avaldama;
• toetada koolikeskkonda, kus märgatakse ja austatakse üksteist;teha otsuseid läbimõeldult ja koostöös teistega;
• luua kool, mille üle kõik saavad uhked olla.

Lõpetuseks vastasid kandidaadid koolipere küsimustele. Küsimused kõlasid järgmiselt:

Küsimus Martinile: “Õpilasesinduse liikmetele ja eriti presidendile kehtivad kõrgemad ootused kui tavaõpilastele. Nõustud või mitte? Oled sa valmis või suuteline ametiga kaasnevat vastutust kandma?”

Martini vastus: “Ma pean väga kindlasti nõustuma selle punktiga. Õpilasesinduse liikmena kaasneb sul palju suurem vastutus ja sind vaadatakse pinksamalt. Aga see just esindub meie nimes. Me oleme õpilasesindus. Me esindame meie kooliõpilasi nii koolis kui ka koolist väljaspool. Kindlasti on rohkem pinget, aga see käib tööga kaasa.

(Oled sa valmis või suuteline ametiga kaasnevat vastutust kandma?) Seda kindla peale saab ainult teada, siis kui sa seda ametit teed. Aga ütlen, et jah olen ja ei karda võtta uusi asju vastu ja ei karda ennast muuta uute asjade nimel.”

Küsimus Tristanile: “Kuidas saad Sina päriselt kaasa aidata koolielu parandamisel?”

Tristani vastus: “Ma usun, et see kõik hakkab julgusest. Ja võibolla sellisest teost, mis tundub algul natuke hirmutav. Aga ma arvan, et igas inimeses on see olemas, seega ma arvan, et kõik hakkab iseendast.”

Küsimus mõlemale: “Mis on Sinu motiivid? Miks Sa tahad olla president? Mida või keda sa päriselt esindad?”

Tristani vastus: “Ma arvan, et ma esindan eelkõige oma tulevast töögruppi ehk õpilasesindust. Millised näod seal on ja milline on koosluse imago. Minu motiiv on see, et meil hakkaks seal ruumis algselt mõnus olemine pihta, sest see tagab selle, et sealt tulevad töökad ja esinduslikud õpilased, kes saavad kaasata ülejäänud koolipere, sest õpilasesindus on see, kes esindab õpilasi.”

Martini vastus: “President tahaks olla, kuna see on väga suur vastutus ja ka au teie kõigi ees. Teid kõiki esindada ja ka ma arvan, et see oleks suur kasvuvõimalus. Ma arvan, et eelkõige esindan ma ikkagi õpilasi. See on tähtis, et ei tekiks lõhet selle vahel, et president esindab ainult õpilasesindust. Ma arvan, et president peaks kõige rohkem olema kursis õpilastega. Kindlasti esindab ka ÕE õpetajaid just õpilaste poolt.”

Küsimus Martinile: “Kas arvad, et G1 õpilasena on sul piisavalt kogemust, et olla ÕE president?”

Martini vastus: “Jah, kuna ma olin ka oma eelmises koolis õpilasesinduses aktiivne liige. Olen selle aastaga õppinud väga hea presidendi alul. Ja saanud ka nõu sinult, Mart. Ma arvan, et mul on baasi väga palju. Minu meelest just see, et ma olen G1 õpilane, pole minu jaoks nõrkus, vaid tugevus. Mul on värsked silmad. Ma pole veel harjunud sellega, mis siin on. Mul on võimalus näha, kuidas seda kõike paremaks teha.”

Küsimus Tristanile: “Millist rolli täitsid sel aastal õpilasesinduses?”

Tristani vastus: “Kui me leppisime rolle kokku õpilasesinduses, siis ma olin see inimene, kes käis Viimsi Raamatukogus Viimsi noortejuttudel. Esindasin meie kooli seal. Käisin seal hea ÕE kaaslasega Marisega. Jagasime omavahel seal, kuidas läheb, ja kuulasime, kuidas teistel läheb. Tegime mõned positiivsed mõtted. Tegime järeldused, mis on meil probleemiks ja mis on teistel probleemiks ning kuidas leida lahendusi.

Küsimus mõlemale: “Kuidas te kindlustate, et ÕE saladused avalikusesse ei satu?”

Tristani vastus: “Ma arvan, et nagu kuldreegel on, et austame teisi, siis peaks austama ka kokkuleppeid. Ma arvan, et kui meil on kuskil kokkulepe, et me vaikime, siis tuleb ka sellest kinni pidada. Nii nagu kui sõber usaldab sulle midagi, siis nii ka ei tohi töösaladusi või muid seonduvat avalikult rääkida. Ja kui ma peaksin olema õpilasesinduse president, siis see on üks asi, mida ma kindlasti tahan jõuda teha. Sest võibolla meie probleemid ei pea teiste probleemid olema. Me ei pea teisi vaevama nendega.”

Martini vastus: “Ma arvan, et presidendina see kõik hakkab sinust. Kui sina nö hoiad joont ja ei käi kooli peal ringi rääkimas, siis sinu meeskonnaliikmed näevad seda ja võtavad sellest eeskuju.”