Intervjueerija: Lugupeetud kultuurinädala korraldajad, rääkige natuke täpsemalt, miks valisite selle aasta kultuurinädala teemaks Brasiilia.

Kertu-Aliis: Meil oli mitu erinevat riiki plaanis, täpsemalt Kreeka ja Brasiilia. Need olidki kõige populaarsemad valikud, aga siiski otsustasime Brasiilia kasuks, sest see on kultuurilise omapärasusega meile silma paistnud ja nagu ka kooli peal näha on paljud jalkasärkides ja me soovisime julgustada ka teisi õpilasi neid koolis kandma. 

Aurelia: Brasiilias on ka hästi värviline kultuur, mis sobis hästi. Mina arvasin, et kuigi eelmisel aastal oli Itaalia, siis oleks hea, kui sel aastal oleks riik, mis ei oleks Vahemerest ja oleks vaheldus.

Kertu-Aliis: Muuseas, värvilisusega soovisime tuua kooli ja ka Eesti igavasse ja halli ilma värvi juurde.

Intervjueerija: Kas see oli siis põhjuseks, miks Kreeka ei valitud? Täpsemalt, miks siis osutus Brasiilia võidukaks ja Kreeka mitte?

Aurelia: Me kartsime, et mängud oleksid sarnased Itaalia omaga. Meil otseselt vaidlust ei tekkinud, pigem just ühisel otsusel vaatasime valikutele peale ja arvasime, et Brasiilia oleks hea.

Intervjueerija: Äge! Kas muid riike polnud valikus peale Kreeka?

Aurelia: Prantsusmaa ja Egiptus olid ka. 

Kertu-Aliis: Ma ei mäleta, kas midagi oli veel, aga Prantsusmaa ei tundunud piisavalt kauge nagu Brasiilia ja Kreeka. Tahtsime, et oleks pigem Euroopast väljas ja mitte nii lähedal Itaaliale, et võtaksime kultuuri kuskil kaugemalt. 

Intervjueerija: Olgu, aitäh. Miks on teie arvates kultuurinädal VGMi jaoks tähtis?

Aurelia: Ma arvan, et praeguseks võiks see olla juba selline tore traditsioon, et miks ka mitte. See avardab õpilaste silmaringi ja toob praegusesse sombusesse kevadilma veidi värvilisust ja midagi lõbusat, mida oodata. 

Kertu-Aliis: See läheb ka väga hästi õpilastele peale.

Intervjueerija: Ka minu arust on see väga populaarne ettevõtmine. Aga miks mitte valida mõne väiksema populaarsusega riik? 

Aurelia: Lihtsam on valida riik, millel on rohkemat ja kergemini kättesaadavamat infot. Aga miks ka mitte tulevikus tutvustada hoopis mõne väiksema riigi kultuuri. 

Intervjueerija: Selge. Aga nüüd natuke rohkem teie enda isiklikust kogemusest selle õppeaasta kultuurinädalaga. Kuidas käis korraldamise protsess? Kas tuli ette probleeme? Mida uut õppisite? 

Kertu-Aliis: Aasta alguses panime kokku korraldustiimi ja siis otsustasime kolm kuud enne üritust, mis riik tuleb.

Aurelia: Jah. Edasi tuli valmistada, mis päeval mis üritus toimub, olgu see siis mäng või muusikareede. Kõige raskem ilmselt oligi mängude valimine, sest ei taha, et üleliia korduks mingid viktoriinid ja “Kuldvillakud” ainult. Samuti pidi muidugi valmistama kaunistused kooli peale panemiseks: pidi poes käima ja kooli tulema nädalavahetusel, et kõik valmis panna. 

Kertu-Aliis: Ilmselt oli suurim õppetund ikka ajaplaneerimine, et mõne asja oleks võinud jätta edasi lükkamata. 

Intervjueerija: Soovite midagi lisada?

Kertu-Aliis: Tore oli näha, et jalkasärgipäevast võtsid mitmed osa. 

Aurelia: Jah. Üleüldiselt oli väga tore ja hea meel oli näha, et mängudest ja üritustest võeti osa.