Tauri Tallermaa loengu analüüs ehk näide sellest, mismoodi loengu järel oma mõtteid esitada

Viimsi gümnaasiumis tuleb igal õpilasel kirjutada hulgaliselt loenguanalüüse, mis võivad mõnikord tunduda lihtsalt kohustusliku ja ajamahuka ülesandena. Siiski tasub neisse suhtuda hoolikalt ja esitada läbimõeldud ning selgelt vormistatud töö. Järgnev tekst on hea näide sellest, kuidas vormistada ning kirjutada loenguanalüüsi.

Autor: Nora-Liis Maripuu
Sissejuhatus: Marii Varik, Laura-Lisett Lugu
Pilt: Olga Simagina

Esmaspäeval, 29. septembril käisin Viimsi gümnaasiumis kuulamas Tauri Tallermaa peetud loengut. Lektor on hariduselt raamatupidaja ning tal on töökogemust ka finants- ja turundusmaailmas. Tallermaa hakkas pärast kohtumist kaheksakordse mälu maailmameistri Dominic O’Brieniga enda mälu treenima. Loengus rääkis Tauri Tallermaa mälu treenimisest ning sellest, kuidas efektiivsemalt õppida. Loenguanalüüsis toon välja paar ideed, mis mulle enim huvi pakkusid.

Esmalt tõi lektor välja, et meelde jääb see, millest mõtled, ning see nõuab palju pingutust. Tallermaa seletas juurde, et kui tähelepanu on mujal kui sellel, millest teine isik räägib, siis pole võimalik ka midagi meelde jätta. Aju ei suuda efektiivselt tegeleda kahe asjaga korraga, seega keskendub see ainult olulisemale. See mõte meenutab mulle, kuidas teised minu lähedased on mulle korduvalt öelnud, et olen hea suhtleja. Tegelikult võlu peitub selles, et ma üritan alati olla võimalikult tähelepanelik ning kuulata, millest teine isik räägib - see on inimeste jaoks oluline, et keegi neid kuulab. Lektor sõnas, et see, mis mõtted eemale viib, on igaühel erinev, kuid kui seda ei tea, siis pole mõtet aega raisata. Olen selle ideega nõus, sest olen märganud, kuidas on mõnes koolitunnis raske tähele panna ning kuidas teised huvitavamad mõtted klassiruumist eemale viivad. Olen ka ise proovinud endale teha probleemi lihtsamaks loengupärase tunni jooksul märkmeid tehes või peas endale öeldut lahti mõtestades. 

Teiseks rääkis Tauri Tallermaa sellest, kuidas õpitut kergemini meelde jätta. Ta tõi välja eesti keele kolm käänet: sisse-, sees- ja seestütlev. Lektor sõnas, et aju jätab meelde asjad, millega  pidevalt tegeletakse ning mida korduvalt elus kasutatakse ning kui tuupida selgeks näiteks võõrkeele sõnad, mida hiljem ei kasutata ega rakendata, unustab aju selle lihtsalt ära. See informatsioon oli nii-öelda aju prügi. Seega seos käänetega seisneb selles, et ajju koguneb sisse informatsioon, mis seal mõnda aega püsib ning siis see pärast mitte kasutamist ununeb. Selle mõtte peale pole ma varem nii sügavalt mõelnud, kuid pärast selle kuulmist tundub kõik koolis õpitu palju loogilisem. Nüüdsest üritan niisama sõnade tuupimisest kontrolltööks loobuda ning üritada neid hoopis kuskil rakendada või nende kohta juurde õppida, kas siis näiteks võõrkeelset filmi vaadates või muusikat kuulates. Isegi kui õpetajad peavad vastavalt etteantud programmile meid kiiresti õpetama ning teemad selgeks tegema, siis oleneb õpilase enda õppimisviis ka väga palju.

Tauri Tallermaa esitas enda loengut hästi, andes seejuures mulle häid mõtteid, kuidas õppimine enda jaoks kergemaks teha ning mälu treenida. Lektorit oli huvitav ja kerge kuulata. Soovitan seda loengut kõigile, kes soovivad samuti teada, kuidas enda mälu treenida, sest see läheb vanusega ainult halvemaks. Loeng meeldis mulle väga ja võtan soovitustest kuulda.

Loenguanalüüsi kirjutas G3 6A õpilane Nora-Liis Maripuu