Mõned mõtted Eesti Vabariigi 102. aastapäevaks

Kui vaatame saja aasta tagust Eestit ehk Eestit 1920. aastal, siis see on tänasest Eestist erinev ja sellest saame tänasel päeval ka põhjaliku ülevaate Jüri Andi teosest „Eesti 1920“. 1920. aasta oli meie ajaloos väga märgiline, sest 3. jaanuaril 1920 hakkas kehtima vaherahu Nõukogude Venemaaga, mis lõpetas sõjategevuse Vabadussõjas ja 2.veebruaril 1920 sõlmiti juba Tartus rahuleping, mis pani Vabadussõjale ametliku punkti ja millega tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvust. Eesti Vabadussõja lõppu me  ka nüüd suure pidulikkusega tähistasime ja mille puhul ilmus uus kaasajastatud kahe köiteline koguteos Eesti Vabadussõja ajaloo kohta, mille vajalikkusest oli juba ammu räägitud ja seda rõhutas ka meie hulgat lahkunud tuntud sõjaajaloolane Hannes Walter, kelle uurimistöö põhisuunaks oli samuti Vabadussõda. Ajaloolaste, ajalooõpetajate, ajaloohuviliste ja ajalootudengite ning kõigi Eesti inimeste rõõmuks on nüüd kaasajastatud ülevaade Vabadussõjast olemas. Lisaks saame tänavu tähistada ka saja aasta möödumist Eesti esimese põhiseaduse vastu võtmisest.

Samuti sai lõpp-punkti ka kolm aastat kestnud Eesti Vabariik 100 tähistamine ja nagu Doris Kareva on kirjutanud: „Aga kui tahes tuttavaks kulunud mõni lugu ka on, kulub ta teinekord marjaks ära.“ Nüüd oli meil võimalus nende kolme aasta jooksul vaadata rohkem tagasi toimunule ja meenutada vanu lugusid ning ka nendest ikka uuesti õppida. Täna, kus on meie vabariigi sajas juubel tähistatud on meil võimalus vaadata edasi järgnevale sajale aastale ning me ei tea, mis meid järgnevalt ees ootab, kas üleüldine kliimakatastroof või miskit muud ? Seda me ei tea ja võib-olla ongi nii parem ning nagu ajaloolane Toomas Hiio on öelnud:„Inimesed ei saa lihtsalt aru, et kui tulevikku oleks võimalik ette näha, poleks  olevikul enam mõtet.“ Ma arvan, et selles suhtes on tal õigus, sest esmalt peame ikka elama olevikus. 

Kui vaadata praegust maailma, siis elame tormiste muutuste ajal, kus on toimunud sündmused, mis muudavad meie ajaloo edasist kulgu ja neid pöördelisi sündmusi tuleb veel, sest ega ajalugu ei saa otsa, vaid kestab edasi. Tänases maailmas on Eestil kasulik toimida pärast Tartu rahulepingu sõlmimist Jaan Poska poolt öeldud sõnade järgi: „Maitskem rahu, aga hoidkem alal ja kasvatagem oma sõjalist jõudu.“ Need Poska sõnad on ka tänaseni kehtivad, sest ka meie oleme valmis ennast kaitsma vaenulike jõudude eest, kuid esmalt tuleb rakendada keeruliste olukordade  puhul ikka diplomaatiat, et nendest välja tulla.

Head vabariigi aastapäeva ja nagu juba varem infokanalites välja öeldud lause järgi „Sajaga edasi!“