Mis on MÕKS?

Karmen Pauli kommentaar:

Esimest õppeaastat analüüsides tõid nii õpilased kui ka õpetajad välja mentorsüsteemi parendamise vajalikkuse. Seda eelkõige mentorgrupi sisulise tegevuse eesmärgistamiseks. Kirjutasin Innovele taotluse täiendavaks rahastuseks, et viia läbi järjepidev õppeaasta jooksul toimuv koolitus mentoritele.

MÕKS on vajalik, selleks et

• moodustada mentoritest professionaalne õpikogukond soosides koostööd õpetajate vahel. Koostöös suudetakse organisatsioonikultuuri kujundada ning kollektiivset mõtlemisoskust ühtlustada.
• arendada õpetajate professionaalset kapitali st õpetajate oskusi ja teadmisi, õpetajate omavahelist vastastikust toimet, suhete kvaliteeti, pädevust ja asjatundlikkust grupiprotsesside juhtimisel.
• viia ellu Viimsi Gümnaasiumi arengukavas välja toodud fookustegevus, milleks on õpetajatele meeskonna arendamine läbi õpikogukondade, coachingu, supervisiooni, kovisiooni jt ning õpetaja professionaalset arengut toetava programmi väljatöötamine. Meie eesmärk on anda õpetajatele mentorluseks ning iga õpilase suunamiseks ja toetamiseks vajalikud teadmised ja oskused.
• tuua mentorite õpikogukond kokku järjepidevas rütmis üks kord kuus, kus läbi supervisiooni ja koolituse saab õpetaja nii end maha laadida, inspireeruda kui ka iga kuu mentortunni tegevustes kokku leppida.
• leida lisarahastus koolituse läbiviimiseks, mis viiakse läbi 2019/20 õppeaasta jooksul 8 seminari ja ühe õppekäiguna Helsingi kooli, kus on pikemaajalisem kogemus ennastuhtiva õppija toetamisel. Koolitusprogramm keskendub gruppide arengudünaamikale, sotsiomeetria meetoditele ja grupicoachingule.

Koolituse eesmärk on ennastjuhtiva õppija toetamine õppides üksteiselt ja koos teistega eesmärgiga maksimeerida õpilase õppimisele avaldatavat mõju.

Meie koolitajaks on Tuuli Vellama EP (Trainer Educator Practitioner), psühholoog, psühhodraama terapeut, koolitaja ja superviisor/coach.

Kõige lihtsamalt öeldes, õpime koos ja üksteiselt, kuidas kõige paremini mentorgruppe juhtida.

MÕKS on väga tore koolitus. Esimesena meenub muidugi imearmas koolitaja. Tegemist on suurepärase inimesega. Koolituste sisu on mind mentorina teadlikumaks muutnud. Olen saanud palju häid nippe ja meetodeid.

MÕKS on minu jaoks olnud pigem tore võimalus kõigile oma armsatele kolleegidele korra otsa vaadata ja kasvõi põgusaltki kuulda, mis mõlgub nende mõtetes. Ega neid hetki muidu meie usinas töömesilasperes üleliia palju pole, nii et seda ei maksa üldse alahinnata. Juhendaja Tuuli on samuti väga inspireeriv ja tema lood on vahvad. Paraku pean tunnistama, et otsest mõju minule kui mentorile on väga raske välja tuua ja ega ma sellest päris täpselt aru pole saanudki. See võib muidugi vabalt olla tingitud sellest, et mu enda ootused olid midagi muud ja MÕKS-i hetkeks kippus tihti võhm ka otsa saama.

MÕKS on tore toetav tund mentoritele, kus saab hetkeks unustada kõik muu ja vaadata mentori rolli kas kaugemalt või siis vastupidi, minna süvitsi. Olen saanud teada, et meil mentoritena on nii ühiseid rõõme kui ka ühiseid muresid ning sellest on olnud palju abi. Ühtlasi on see koht, kus saab tunnistada, et me kõik oleme lihtsalt inimesed ja et valesid vastuseid või lahendusi ei ole olemas, sest me kõik oleme ühtmoodi lõputus arengu- ning kujunemisjärgus.

Kirsi Rannaste

Ma mäletan meie esimest MÕKS-i kokkusaamist, kui meie koolitaja Tuuli Vellama palus meil kohtumise lõpus öelda, mida me võtame koolituselt kaasa. Olen endale märkmikusse kirjutanud, et oluline on suhelda ja jagada. Need kaks märksõna ongi punase joonena meie kohtumisi raamides hoidnud.

Uue kooli loomine on võtnud meie kui aineõpetajate ja mentorite energiat, loodus aga teatavasti tühja kohta ei salli ning nii peame meiegi kuskilt head energiat juurde saama. Tundub, et MÕKS on selle ülesande – teadlikult või teadmata – täitnud. Kindlasti tahan ma aga nimetada veel põhjuseid, mis MÕKS minu südame on võitnud.

Kool saab heaks kooliks, kui inimesed selles koolis lähtuvad samadest väärtustest. Need ei kesta aga alati ajas, vaid vajavad ikka ja jälle meeldetuletamist. Mentorite õpikogukonna seminar on üks sellistest keskpõrandale kogunemise võimalustest, et meenutada, miks me oleme just Viimsi Gümnaasiumi mentorid ning mis on meie töös ja Viimsi Gümnaasiumis sellist, mis pani meid kord selle kooli kasuks otsustama.

MÕKS on minu jaoks oluline mitmel põhjusel. Isegi kui ma kõiki neid meetodeid, mida koostegemises õpime ja harjutame, nii pea ei kasuta, on need siiski minu meetodite „seljakotis“, kust need vajadusel leian. Praktilised koolitused on efektiivsed ka eneseanalüüsi aspektist lähtudes. Kahtlemata pean ma õpetajana sellega regulaarselt tegelema ning ilma ongi üldse keeruline õppimise ja õpetamise protsessi planeerida, aga taolised kokkusaamised pakuvad võimalust kogemuse üldistamiseks või siis näiteks väikeseks rännakuks iseendas. Seminarid annavad võimaluse ka oma kolleege uutest ja tavapärasest erinevatest külgedest tundma õppida. Ma saan kõneleda nende kenade inimestega, kellele ma tavalisel koolipäeval jõuan sageli vaid tere hüüda, ning meil on võimalus jagada üksteisega oma kogemusi ning neist õppida.

Meenutan üht vestlust oma hea kolleegi Hillega pärast jaanuarikuist kokkusaamist – me ei olnud küll valmis sel hetkel ühtegi konkreetset tegevust nimetama, mida klassis kasutada – aga tõdesime, et pikaks veninud päev on ju igati suurepärane lõpetada hea tujuga. Julgen öelda, et MÕKS ülendab meie meeli.

Me õpime seminarides erinevaid meetodeid ja võtteid – kuid meie koolitaja Tuuli Vellama ütles meie esimesel kokkusaamisel, et kõige olulisem tööriist, mida kasutada nii aine- kui ka mentortundides, on iga õpetaja ise. Aeg meie ümber muutub ja meie sellega koos. Sama on ka õppimise ja õpetamisega – ühelt poolt on koolitusel sellist, mis on meile teada-tuntud, teisalt on huvitav näha juba tuttavat erinevast vaatenurgast või siis õppida midagi päris uut. MÕKS on pakkunud meile selleks võimaluse.