Ma lõpetasin kohvi joomise ehk miks on tee parem kui kohv?
Väljas on pime ja vihmane - novembrile iseloomulik ilm. Kell on pool neli hommikul. Sõrmed lohisevad mööda klaviatuuri, üritades lõpetada järgmist tähtaega ületanud koolitööd. Silmad vaheldumisi kinni vajudes, lonkan kööki järgmise kannutäie kohvi järele. Selline muster muutus minu igapäevaeluks järgmiseks pooleks aastaks. See, mis algas mõne tassiga päevas, oli muutunud mõneks kannutäieks päevas. Keha nõudis kofeiini ja mida rohkem ma seda tarbisin, seda rohkem ma seda vajasin. Kuidas ma jõudsin kõigest aastaga täielikust enesehävitamisest selle punktini enda elus, kus ma isegi ei mäleta, milline maitse kohvil on?
Autorid ja fotod: Valeria Filippova ja Karl Mikovitš
Aasta aega tagasi alguse saanud distantsõpe muutis õpilaste rutiini kardinaalselt. CBS News kirjutas, et paratamatult kaasnes sellega motivatsioonilangus ning üleüldine kehaline aktiivsus vähenes märkimisväärselt. Ka minul oli raskusi tõusta varem kui 8:29 ning teha kõik oma hommikused toimetused enne tundide algust. Esimene lahendus, mis pähe turgatas, oli juua meeletus koguses kohvi, sest teadaolevalt surevad harjumused aeglaselt. Kofeiinidoos küll ärgitas mind paariks tunniks, ent motivatsiooni see kahjuks ei tõstnud, mistõttu olin kiiresti tagasi seal, kust alustasin. Ühel päeval otsustasin, et nii enam jätkata ei saa. Tahtsin kasvatada endas distsipliini ärgata varem ja olla juba varahommikul virk, ilma et peaksin tarbima selle jaoks kohvi. Lahendus tekkis iseenesest, sest minu aastatepikkune armastus tee vastu vaatas mulle igal hommikul kapist otsa. Küll aga oli minu jaoks oluline eelnevalt ka info kogumine, sest selline muutus võib mõjutada inimese keha mitmeti.
Toitumisspetsialist Pooja Makhija on öelnud, et mitte mingil juhul ei tohi alustada
enda hommikut kofeiiniga – olgu see siis kohv või tee. Nimelt raskendab selle tarbimine esimese asjana hommikul inimese ainevahetust. Lisaks Makhija öeldule mõjutab kofeiin veetaset kehas, sest teadaolevalt on nii tee kui kohv diureetilised joogid, mis tähendab, et nende joomise tagajärjel kaotab keha vett. Öösel keha veetase langeb, kuid diureetikumite joomine varahommikul langetab seda veelgi enam. Nii siis sai selgeks, et hommikul tuleb esialgu juua vett või näiteks mahla ning alles siis teha endale jook, mis sisaldab kofeiini.
Kui palju kofeiini tee ja kohvi üldse sisaldvad?
Teadaolevalt sisaldab kofeiini ka tee, ent seda siiski poole vähem kui kohv. Kõige tervislikum kehale on valge tee, sest seda on kõige vähem töödeldud. Roheline tee on tarbimise poolest kõige kasulikum, sest selle kofeiinisisaldus on tasakaalustatud, kuid seda ei ole ülemäära palju, et selle mõju tervisele oleks kahjulik. Kõige kofeiinirikkam on must tee, mida on lisaks ka kääritatud. Selle protsessi tagajärjel kaotab tee paljusid looduslikke omadusi, kuid alles jääb kangema ja ergutava toimega tee, mistõttu tarbitakse seda tihti kohvi asemel. Tee alla liigitatakse ka taimeteed, mis teadaolevalt ei sisalda kofeiini, sest neid valmistatakse vaid taimedest. Küll aga on õigem kasutada terminit “taimeleotis”, sest selle valmistamine erineb klassikalise tee valmistamisprotsessist ning seda üldjuhul ei töödelda.
Ühes tassis kohvi on keskmiselt 100 mg kofeiini, mis on umbes üks neljandik täiskasvanud inimese normaliseeritud päevakogusest. See tähendab, et kui juua kaheksa tassi teed päevas, on see võrdväärne nelja tassi kohviga. Inglise ajakiri Tea Guardian kirjutas, et enamus uuringuid soovitavad juua neli kuni kuus tassi rohelist teed päevas, et keha omandaks kõik selle tervislikud omadused.
Miks on tee parem kui kohv?
BBC Future artiklis kirjutatakse, et tee ja kohv annavad inimesele täpselt sama palju energiat. Suurim vahe on nende mõjul magamisele. Nimelt on University of Surrey viinud läbi uuringu, milles selgus, et sama koguse kofeiini tarbinud inimesed, kellest üks osa jõid teed ning teine osa kohvi, olid päeva jooksul sama energilised, ent magama minnes oli kohvijoojatel palju raskem magama jääda kui neil, kes tarbisid teed.
Samas artiklis mainiti ka tee mõju inimese psühholoogiale. Tuleb välja, et inglaste väljamõeldud mõttes “tee ja sümpaatia” peitub ka natuke tõtt. Leidub tõestusi, et tee mõjub närvidele rahustavalt ning artiklis toodi ka välja, et inimestel, kes joovad teed, on 37% võrra väiksem risk haigestuda depressiooni. Kohvil aga sarnast mõju ei ole. Lisaks, kui nii kohv kui ka tee vähendavad diabeedi riski, võimaldab tee kaitset ka vähi eest – seda suure antioksüdantide sisalduse tõttu.
Miks inimesed eelistavad kohvi?
Huvitaval kombel võivad sellised valikud elus tuleneda muudest teguritest kui enda eelistustest. Kohvi saab võtta kui sotsiaalset jooki. Mida see tähendab? Tea & Coffee ajaleht kirjutas, et ameeriklaste seas tähendab lause “Lähme võtame tassi kohvi” hoopis midagi muud, kui esmapilgul tundub. See on saanud hoopis terminiks, et välja minna ning sotsialiseeruda, seejuures ei lähe inimesed kohvi jooma, et jooki nautida, vaid selleks, et inimestega rääkida. Lisaks on kohvi joomine muutunud trendiks just õpilaste seas, eriti praeguse distantsõppe ajal. See on peaaegu, et moodne, kui saadetakse oma sõpradele kell kaks öösel pilt oma konspektidest, mille juures seisab tass kohvi. See on justkui intensiivse õppimise etalon.
Lisaks on tänapäeval väga palju erinevaid viise, kuidas kohvi serveerida. Ehkki ka tee sisse saab panna erinevaid maitseaineid või juua seda piimaga nagu Inglismaal kombeks, on kohv palju mitmekülgsem. Erinevad asutused, nagu Starbucks või Dunkin Donuts pakuvad rikkalikus koguses kohvijooke, mis tõmbavad juba värvi või väljanägemisega. Kes siis ei tahaks helesinist kohvi? Küll aga on see suureks probleemiks näiteks lastele mõeldes, sest paljudes riikides on kohvikultuur niivõrd tavaline, et ka väikesed lapsed saavad rahulikult juua mitu Starbucksi jooki päevas. Paraku kahjustab see nende tervist suurel määral.
Miks võib kohvi ülemäärane tarbimine kehale halvasti mõjuda?
Nagu ka eelnevalt mainitud, on kofeiin tihedalt seotud magamisega. Uuringutest on välja tulnud, et juba normaliseeritud kogus kohvi päevas mõjutab une kvaliteeti. Selleks et organismist väljuks pool tarbitud kofeiinist, läheb kolm kuni viis tundi. Seega, kui inimene joob ühe tassi kohvi kell viis õhtul, väljub kogu kofeiin tema kehast vahemikus kella üheteistkümnest õhtul kuni kella kolmeks öösel. Ilmselt ei pea siin järeldusi sõnastama, et selle inimese sügav uni ei pruugi tekkida, kui ta peab juba kell kuus või seitse uuesti ärkama.
Samuti on ilmselge, et kohvi joomine viib kehast välja vedelikke. Balanseerides veetaset oma kehas ei tekita see probleeme, kuid kui inimene tarbib seejuures väga vähe vett või siis ei tarbi üldse, viib see dehüdratsioonini ehk kehas ei ole piisavalt vett, et tavapäraselt funktsioneerida.
Kuidas on kohvi joomise lõpetamine minu keha mõjutanud?
Kõige olulisem muutus toimus magamise osas. Mul on alati olnud raske magama jääda, sest aju ei suuda end välja lülitada, kuid ma tundsin seda eriti intensiivselt, kui jõin sageli kohvi. Isegi nendel perioodidel, kui mul ei olnud sõltuvust, tegid aeg-ajalt üks või kaks tassi oma töö ära. Nüüd, aasta aega hiljem tunnen, et magama jäämine on muutunud kergemaks ning uni sügavamaks.
Samuti olen märganud, et minu üleüldine tunne on muutunud palju rahulikumaks. Varem oli väga raske pingelistes olukordades oma närve kontrollida, kuid analüüsides olen mõistnud, et nüüd olen võimeline rahunema ning käituma tasakaalustatult. See väljendub ka keskendumisvõimes – varem oli keeruline selle kadumisega toime tulla ning läksin tihti närvi, mis muutis olukorra mõistagi veel raskemaks. Nüüd aga suudan sellistes situatsioonides rahulikult hingata ning töötada selle kallal, et keskendumisvõime paraneks või tagasi tuleks.
Oleme õppinud, et kofeiin tõstab kehalist aktiivsust ning üleüldist töövõimekust. Seetõttu näeme tihti, kuidas sportijad enne trenni või võistlusi kofeiini sisaldavaid jooke tarbivad. Energialaks, mida keha kohe saab, hakkab kiiresti toimima ning mõnda aega on energiat ja vastupidavust palju. Küll aga kaob see toime üsna kiiresti ning tulemuseks on kahekordistunud väsimus. Jättes kofeiini oma elust välja, hakkas minu keha trenni tehes ise energiat tootma ja säilitama. Nüüd reguleerib organism ise, kuidas ta oma energiat kasutab. Olen seetõttu tähele pannud, et suudan palju pikemalt trenni teha ning peale seda on mul jätkuvalt energiat. Varem aga tundsin meeletut väsimust peale igat trenni ning enesetunne oli halb. Tihtipeale langes ka tuju. Nüüd aga tunnen end väga rõõmsana, kui olen pikema trenni teinud.
Väike, kuid siiski positiivne muutus toimus ka minu näonahaga. Varem olid põhjendamatud punnid ja vistrikud osa minu elust ja usute või mitte, peale igat tassi kohvi tundus, et neid on järsku rohkem. Ilmselt ei ole see nii, kuid on avastatud, et kohvi võib muuta näoprobleemid suuremaks, kui need enne olid. Seega olen märganud, et peale seda, kui kohvi joomise lõpetasin on mu nahk üsna puhas ning see näeb enamiku ajast tervislik välja. Muidugi on ka palju teisi tegureid, mis seda mõjutavad, kuid võin väita, et viimase aastaga on mu näonahk parem ja tervislikum. Võimalikuks põhjuseks on kohvist loobumine.
Peaksin mainima ka negatiivse muutuse, mis minu uuringute alusel on täiesti tavapärane. Nimelt olen märganud, et viimase aastaga on minu peavalud palju tõsisemad ning esinevad sagemini. Mäletan, et esimesed paar kuud olid väga õudsed – pea valutas tohutult ning üks kord oli mu migreen niivõrd talumatu, et pidin isegi kiirabi kutsuma. Ajaga ei ole see probleem kadunud, peavalu esineb igal nädalal ning valuvaigistite toime muutub ajaga aina nõrgemaks. See tuleneb sellest, et kohv tõstab vererõhku, ent sellest järsult loobumine tekitab organismile suurt stressi ning madala vererõhu tõttu hakkab pea valutama. Tugeva migreeni puhul soovitatakse isegi nädalas üks tass kohvi juua, sest see tõstab vererõhku kiiresti ja sellise tasemeni, mis suudab migreeni alandada. Mina ei ole seda siiani proovinud ning kavatsen kasutada muid meetodeid, kuidas tugevast peavalust loobuda.
Ehkki võib artiklist välja lugeda, et tee on justkui parem ja tervislikum kui kohv, on see siiski vaid minu enda kogemus ning teaduslikud põhjendused vaid selgitavad, mis on nende kahe joogi vahe. Mõlema puhul on toodud välja nii positiivsed kui ka negatiivsed aspektid. Lõpuks otsustab igaüks ise, milline jook talle sobib ja rahuldust pakub, võimalik, et kumbagi jookidest ei tarbita – ka see on iga inimese enda valik. Oluline on aga teada, kuidas konkreetset ainet sisaldav jook või toit mõjutab organismi ning mõelda läbi kogused, mida tarbitakse, et need ei tekitaks kehale stressi ega viiks seda tasakaalust välja.