Kui Arno koolimajja jõudis, ei saanud õpilased enam loetust aru

Eesti püsib maailma tipuriikide seas

Eesti noored on loodusteadustes kuuendal kohal, matemaatikas ja funktsionaalses lugemises kaheksandal kohal ja arvutuslikus probleemilahendamises seitsmendal kohal. See on Eesti õpilaste jaoks suurepärane tulemus, kuid nagu eestlastel on harjumus öelda: alati saab paremini. Nimelt olid Eesti jaoks kõige paremad tulemused tegelikult 2018. aastal, mis tähendab, et oleme sellest ajast saati liumäest aina alla lasknud. Eriti on langenud õpilaste funktsionaalne lugemisoskus.

Mille üle tasub meil uhke olla?

Eesti õpilased on kõigis kolmes valdkonnas üle OECD (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon) riikide keskmise, mis on tugev sooritus. See tähendab, et noored on osavad nii loodusteadustes, matemaatikas kui ka funktsionaalses lugemises.

Loodusteadustes sai 90% õpilastest üle baastaseme (OECD keskmine 74%), ehk vähemalt teise taseme, see tähendab, et noored tunnevad teaduslikke nähtusi ja oskavad kokku viia järeldusi ette antud andmetega. 11% õpilastest saavutas loodusteadustes viienda või kuuenda taseme (OECD keskmine 7%), mis teeb neist tipptulemuste saavutajad. Need õpilased suudavad loovalt ja iseseisvalt rakendada oma teadmisi loodusteadusest väga erinevates olukordades, sealhulgas ka uudsetes olukordades.

Matemaatikas saavutas baastaseme 83% õpilastest (OECD keskmine 65%). Teise taseme saavutanud noored suudavad vähemalt ilma otseste juhisteta mõista ja ära tunda, kuidas lihtsat olukorda saab matemaatiliselt väljendada. 13% testi tegijatest saavutasid matemaatikas kõrgema taseme ehk viienda või kuuenda taseme (OECD keskmine 8%). Nendel tasemetel suudavad õpilased keerulisi olukordi matemaatiliselt modelleerida ning valida, võrrelda ja hinnata sobivaid probleemilahendusstrateegiaid.

Lugemises jõudis baastasemele 83% Eesti õpilastest (OECD keskmine 69%). Need testisooritajad suudavad tuvastada mõõduka pikkusega teksti põhiidee, leida teavet selgete – ehkki kohati keerukate – kriteeriumite alusel ning mõtiskleda tekstide eesmärgi ja vormi üle. 9% õpilastest sai funktsionaalses lugemises kõrgema taseme (OECD keskmine 6%). Need õpilased suudavad mõista pikki tekste, käsitleda intuitiivselt abstraktseid või ebatavalisi mõisteid ning eristada fakte arvamusest.

Eesti õpilaste libastumiskohad

Kuigi Eesti õpilased asuvad rahvusvahelises võrdluses endiselt väga kõrgel, ei tähenda hea koht pingereas seda, et võiksime silma kinni pigistada ja jalad lauale visata. PISA tulemused näitavad mitut kohta, kus Eesti õpilaste vahelised erinevused on üpris suured.

Kõige suurem küsimärk ripub lugemise kohal. Võrreldes 2018. aastaga on Eesti 15-aastaste keskmine tulemus funktsionaalses lugemises langenud 24 punkti võrra. PISA tulemuste analüüsi järgi tähendab see ligikaudu ühe õppeaasta võrra kehvemat lugemisoskust kui sama vanuserühma õpilastel kümme aastat tagasi. "Fookuse pidamine tekstil on muutunud lastele aina keerulisemaks, pikema kui kahelauseliste tekstide läbilugemine on muutunud sellele põlvkonnale keerulisemaks ja nähakse ka, et testides tehakse vigu lugemisharjutuses sellepärast, et teksti ei loeta lõpuni," nentis Eesti haridus- ja teadusminister Kristina Kallas selle aasta 8. septembril Eesti Rahvusringhäälingus. Viimsi gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ülle Pinnoneni sõnul võib lugemisoskuse languse taga olla vähene lugemus juba varasemas eas. Tema sõnul on nutiseadmete kiiresti vahelduvad pildid samuti üks tegur, mis võib vähendada keskendumisvõimet ja piirata kujutlusvõimet, mida on teksti mõistmiseks vaja.

Samuti on näha funktsionaalse lugemisega probleeme meie koolis. Viimsi gümnaasiumi füüsikaõpetaja Ingrid Rõigas on märganud, et õpilaste näod vajuvad ära juba pikka ülesannet nähes. Motivatsiooni kadumise pärast ei süveneta ülesande küsimusse piisavalt ja saadakse ülesandest valesti aru või koguni unustatakse ülesanne lõpuni lugeda.

Silmatorkav erinevus tuleb sisse ka poiste ja tüdrukute vahel. Kui loodusteadustes on poiste ja tüdrukute tulemused küllaltki lähedased, siis matemaatikas ja lugemises hakkavad käärid rohkem paistma. Matemaatikas on kaalukauss 13 punkti poiste kasuks, aga Eesti tüdrukute funktsionaalne lugemisoskus on poiste omast 25 punkti parem.

Teine suur erinevus tuleb õpilaste kodukeelest. Eesti kodukeelega ja sisserändaja taustaga noorte tulemuste vahel on loodusteadustes lausa 47-punktiline vahe. See tähendab rohkem kui kahe õppeaasta pikkust mahajäämist. PISA tulemused näitavad seega üsna selgelt, et kõigil Eesti õpilastel ei ole õppimise puhul päris sama stardipositsioon.

Õpilaste suhtumine õppimisse: tuleviku võti või ajaraisk?

Eesti õpilaste uudishimu uute teadmiste vastu on püsivalt kõrge. Nimelt on 76% uuringus osalenud õpilastest huvitatud paljudest erinevatest teemadest. Uudishimu ja kooli väärtustamist seostatakse sagedasti paremate loodusteaduslike tulemustega. Ingrid Rõigas tõdes, et meie kooli õpilastel, kellel on füüsikatunnis põnev, on lihtsam seostada uusi teemasid vanadega, nad suudavad keskenduda ja neil on suurem eduelamus, mis tõstab õpilaste motivatsiooni. Samal ajal arvab 21% PISA uuringu osalejatest, et kool on olnud ajaraiskamine. Õpilased, kes tunnevad, et raiskavad koolis oma aega, kipuvad keskmiselt 31 punkti võrra madalamaid tulemusi saavutama loodusteadustes kui need õpilased, kes väärtustavad kooli.

PISA 2025 küsis õpilastelt ka muude kooliga seotud hoiakute kohta. Näiteks 83% Eesti õpilastest on edenemismõtteviisiga (OECD keskmine 69%). Eestlased teavad, et oleme ise oma õnne sepad ja tarkust ei pärita, vaid omandatakse. Edenemismõtteviisiga õpilased saavad keskmiselt loodusteadustes 28 punkti võrra kõrgema tulemuse kui kinnistunud mõtteviisiga õpilased. See viitab sellele, et edenemismõtteviis aitab õpilastel raskustega toime tulla ja toetab paremaid õpitulemusi, eriti loodusteadustes.

Õpetajaid napib, nutiseadmeid on aga küllaga – milline on Eesti koolielu?

2025. aastal õppis 65% Eesti õpilastest koolides, mille direktorid teatasid, et õppetööd takistas õpetajate nappus (OECD keskmine 39%). Eesti on OECD riikidest õpetajate puudumisega teisel kohal. Samuti võitleb Eesti õppematerjalide ja infrastruktuuri puudusega. Nimelt käis 39% Eesti õpilastest koolides, mille direktorid teatasid õppematerjalide, näiteks õpikute, IT-seadmete, raamatukogu- või laborimaterjalide puudusest. 39% õpilastest olid koolides, kus puudus füüsiline infrastruktuur, näiteks hooned, territoorium, valgustus, akustilised süsteemid või spordihoone, mis on ka meie koolis puudu.

Eesti õpilased saavad aga loodusteaduste tunnis õpetajalt abi OECD keskmisest harvemini. Ingrid Rõigas kahtlustas, et probleem võib esineda sellepärast, et paljudes koolides ei õpeta loodusaineid enam loodusainete õpetaja. Õpetajatel võib olla raskusi siduda teemasid õpilaste varasemate teadmistega ja kui õpetajal puudub selles aines pädevus, siis võib tekkida raskusi õpilaste küsimustele vastamisel või õpilaste suunamisel.

Eesti õpilased teatasid, et kasutavad koolis digiseadmeid keskmiselt 1,5 tundi päevas õppimiseks ja 1,3 tundi päevas vaba aja veetmiseks. Eestis märkas 36% õpilastest, et nende kaaslased kipuvad enamikus või kõigis loodusteaduste tundides digiseadmete kasutamise tõttu tähelepanu kaotama. Ingrid Rõigase tunnis on juba eelmisest aastast kõik digiseadmed tunni alguses klassi ette korjatud ja tema sõnul on olnud sellel positiivne mõju. Õpetaja selgitas, et pärast digiseadmete kokkukorjamist on ta taas õpilaste silmi nägema hakanud, mis enne olid telefoni suunatud. Õpilased on aga hakanud muid tähelepanu segajaid kasutama. Ingrid Rõigase sõnul on tunnis näha palju sudokusid ja ristsõnu ning mõni toksib ka paaniliselt kalkulaatorit.

Eesti on üks väheseid riike, kus digiseadmetega tähelepanu hajutamine ei ole seotud oluliste erinevustega õpilaste õpitulemustes. Küsisime Viimsi gümnaasiumi haridustehnoloogilt Liina Intsilt, kas nutiseadmetel on tunnis tingimata halb mõju, kui PISA uuringu järgi ei mõjuta nende kasutamine õpilaste tulemusi märkimisväärselt. Liina Intsi sõnul on tema töökogemus näidanud, et nutiseadmed segavad õpilasi. Haridustehnoloog ütleb, et telefoni mõtestatud kasutamine halba ei tee, aga raskemate tunnitööde juures on õpilastel meeldivam sellega hoopiski meelelahutusliku sisu tarbida. Õpetajana näeb ta, kuidas telefonide puudumine aitab rohkem fookust õppimisel hoida.

“PISA testi tulemused toovad välja murettekitava trendi, kus tehisaru ajastu kõige olulisemad oskused on nõrgenemas, ja seda näen ma isegi,” sõnas Liina Ints. 58% Eesti õpilastest kasutab igal nädalal tehisintellekti abi õppimises, mis on 12% kõrgem kui OECD riikide keskmine. Ainult 7% õpilastest ei kasuta tehisaru õppimiseks (OECD keskmine 14%). Liina Ints tõdeb, et aina rohkem tuleb tehisaruga seonduvaid oskusi harjutada, meelde tuletada või lausa nullist õpetada. Tema sõnul vajab teabe kriitiline hindamine tänapäeva infoühiskonnas pidevat tähelepanu. “Eri allikatest pärit info seostamine ja selle mõtestamine ongi siis raske, kui sa ei ole harjutanud seda ise tegema,” seletas haridustehnoloog. Samuti vajab tehisaru mõtestatud kasutamine õppimist ja harjutamist: “Kuigi noored on sageli tehisaru kasutamisel enesekindlad, siis nad vajavad ka siin tuge, et nad jõuaksid ikkagi lõpuks ise teksti tuumani ja masin aitaks hoopiski nende enda loodut uuele tasemele viia,” seletas Liina Ints.

Kuidas poole rehkenduse asemel terve rehkendus teha?

PISA uuringu järgi vajab Eesti hariduses rohkem tähelepanu noorte eneseregulatsioon ja oskus õppimist kavandada. Ainult 43% Eesti õpilastest ütleb, et mõtleb sageli või väga sageli läbi, kuidas õppimisele läheneda. Lisaks esitab 46% õpilastest endale õpitava materjali kohta küsimusi, et kontrollida, kas nad on kõigest aru saanud. Seega vajab harjutamist nii õpieesmärkide seadmine kui ka oma arusaamise kontrollimine.

Eriti oluline on anda noortele rohkem võimalusi lugeda ja loetut mõtestada. Ülle Pinnonen tõdes, et kui ta on palunud õpilastel, kellele lapsena pidevalt ette loeti, kätt tõsta, on seda teinud vähesed. Tema sõnul ei ole õpilastel põhikoolis sageli kohustust raamatuid lugeda, kuigi just sel ajal on õpetajal hea võimalus pakkuda neile eakohast ja põnevat lugemismaterjali. Gümnaasiumis on see keerulisem, sest õppekava näeb silmaringi laiendamiseks ette ka selliste teoste analüüsimist, mis ei pruugi noortele sama palju huvi pakkuda. Tema sõnul jääb neid, kelle jaoks lugemine on kirg, aina vähemaks. Seetõttu on tema jaoks tähtis, et noored loeksid ja mõtestaksid seda, mida nad loevad.

Funktsionaalset lugemist tuleb harjutada ka väljaspool kirjandustundi. Liina Intsi sõnul on akadeemilise kirjutamise tunnis näha, kui oluline on õppida lugema tekste, millega õpilased iga päev kokku ei puutu. Tema hinnangul tuleb suunata noori ise pingutama, et nad õpiksid keerulisema tekstiga iseseisvalt toime tulema.

PISA uuringust saab järeldada, et edasi liikudes tasub Eesti koolides pöörata rohkem tähelepanu loetust arusaamisele. Seda tuleks harjutada kõigis õppeainetes, sest oskus ülesannet mõista aitab õpilast nii eesti keele, loodusteaduse kui ka matemaatikatunnis. Selle kõrval tuleb pakkuda rohkem tuge õpilastele, kellel on õppimisel keerulisem stardipositsioon. Nutiseadmete ja tehisaru kasutamine kindla õpieesmärgil, õpetades noori samal ajal teavet kriitiliselt hindama ja iseseisvalt mõtlema. Need sammud võivad aidata hoida Eesti häid tulemusi ja anda õpilastele võimaluse edasi areneda.