Õhtu täis unustamatuid mälestusi
28. jaanuaril toimus taas luuleõhtu, mille eesmärk on anda õpilastele ja õpetajatele võimalus esitada oma loomingut. Selle aasta teemaks oli "Nostalgia". Kaks õpilast jagavad oma kogemust luuleõhtul – üks neist osales esimest korda, teine juba teist aastat.
Autor: Laura-Lisett Lugu, Mia Liisa Mäepea
Fotod: Madelen Monika Soiver, Brit Kullamaa
Töötles: Brit Kullamaa
Laura-Lisett Lugu
Jaanuarikuu neljanda teisipäeva õhtupoolikul avastasin tee nostalgilise luuleõhtuni, mis pakatas südamlikest mõtteist, julgetest hingedest ning soojadest soovidest. Aatriumi tuttavat lärmi asendasid lohutav rahu, tuntud lauluviisid ning kuuma tee aroomid.
Saalisolev õhkkond innustas seadma sammud lava suunas ning avama täiskirjutatud märkmiku. Istudes tol tugitoolil ning jagades oma südame- ja mõtteteri, tundsin, justkui oleksin õigel ajal õiges kohas. Veidral kombel tajusin lugemise ajal kuulajate pilke endal ning selle asemel, et mind hirmutada, suurendas see tunnetus minu esinemisjulgust. Usun, et sama tundis mõnigi etleja.
Kuulates teiste etteasteid, nii vanemate kui minuvanuste omi, sain ammutada tohutult inspiratsiooni järgmisteks värsiridadeks ja avalikeks esinemisteks. Samuti olid mulle suureks eeskujuks õpilased, kes näitasid enda hapramat, õrnemat poolt ning julgesid avada selle osa enda südamest. Kindlasti soovitan igal õpilasel võtta järgmisel aastal luuleõhtust osa, olenemata palju oled luuletusi lugenud või kirjutanud.

Too kogemus, täis enesearengut ja -avamist, jääb kahtlemata kauaks ajaks meelde nii minule kui teistele osalejatele. Suur tänu ja kniks õpilasesindusele, et tekitate võimalusi õpilastel jagada enda tundeid ja soove teiste huvilistega.
Järgmise luuleõhtuni!
Mia Liisa Mäepea
Jaanuarikuu viimasel teisipäeval leidsin end
teist aastat Viimsi gümnaasiumi aatriumist luuleõhtul.
Kõigil seal oli naer suul ja põnevust täis ilmed,
ka minul, kes esinemas käis rõõmsal sammul.
Küpsise ja kuuma tee hõngus lugesin ma
oma lapsepõlve kohta.
Õhtu teema oli nostalgia,
lugesin kuni sõnad ja aastad said mul otsa.
Kuulates teisi koolipere liikmeid
jagamas oma sooje soove ja mõtteid,
mu süda kiirgas õnnetundeid
ja ma sain uusi inspireerivaid ideid.
Aitäh, õpilasesindus!.
Loodan, et te ei lõpeta kunagi selle korraldamist.