Kirjavigad ei ole olemas, keele areng aga on

Kirjavigad on puhtlihtsalt üks vandenõuteooria mis on välja mõeldud “suure eesti keele” poolt teatud kui EKI. See nimi ei tähenda mitte Eesti Keele Instituuti vaid see on hoopis Ehhki Kiusame Inimesi(?) kus küsimärki ei hääldata. Sõnad peaksid koosnema lihtsalt tähedest ritta pandult. Lihtne, ei? Miks aga peavad seal taga olema mingid reeglid? Tähendus ei tohiks oleneda sellest et mis täht kus käib, kui üldpilt on selge. Mis vahe on sõnal järgi ja järele? Ei olegi. Las ma seletan.

Autor: Hans Tammiste
Foto: Erakogu
Toimetasid: Kristiine Kurema, Susann Vahe

     Kui mu ema mulle järgi tuleb peale kooli siis kõik saavad aru, mis ma mõtlen. Niiet mis vahe sellel on, kui mu ema mulle järele tuleb peale kooli? Ma raiskasin ühe silbivõrra rohkem energiat. See on ebaeffektiivne. Ärgem hakakem tegema asju raskeks meile endile. Näiteks füüsikas on reeglid põhjusega. Seal tahavad aatomid ja molekulid teha võimalikult vähe tööd. Miks aga meie peame raiskama energiat kontrollimaks, kas üks täheke on vales kohas või kas ma käänan sõna õigesti?
     Lisaks võtame näiteks sõna reflektsioon. Ilmselgelt me hääldame reflektsioon t-ga, kuid ometigi on meie seas inimesi kellel jagub jultust väita, et seal pole T tähte sees. Tuginem ingliskeele peale. Sel keeles kirjutatakse reflection silmnähtavalt T tähega. T täht peaks olema meie au ja uhkus, ei? Tallinn, Tartu, Tammsaare, Tarkus, Tammepõllu tee, Tänak, reflektsioon. Põhikoolist saadik on eesti keele õpetajad mulle selgeks teinud, et g, b, d on võõrsõnade alguses, aga k, p, t on aga õigete sõnade alguses. Reflektsioon on õige sõna. #reflektsioon
     “Aga keelt peab säästma,” öeldakse mulle. Mina ütlen sellele, et “keel muutub.” Me kirjutasime saada aastat tagasi Eesti Wabariik aga selle aja jooksul saime aru, et käsi vajab ka puhkust ja teeme selle ühe V vähem. Vabariik. Kõlab nagu me hoidsime vajaliku energiat kokku, mida saime rakendada riigi kaitsemisel.
     Mis ma öelda tahan on see, et kirjavigad ei ole olemas. Me saame ilmselgelt aru mida me rääkida tahame. Miks peab mingi suur eesti keel ütlema mulle mis on õige või mis mitte? Jätkem naljad komöödikutele ja keskendume tähtsatel asjadel nagu, et miks Statoilist must leib on ära võetud.