Kevadväsimus ning kuidas sellega toime tulla

Kevade algusega kaasneb palju imelisi muudatusi - päevad muutuvad pikemaks, metsavaikus täitub linnulauluga ning kõik meie ümber hakkab vaikselt õitsema. See peaks justkui meile andma rohkem energiat ja hoogu juurde. Kahjuks olen enda ümber näinud aga vastupidist efekti: sõbrad on väsinud, nad on kaotanud motivatsiooni ning sära nende silmis on kustunud. Seetõttu küsisin nõu meie kooliõelt Margarita Kozorezilt.

Autor ja illustratsioon: Emily Keersalu

On teada-tuntud soovitus, et hommikusööki ei tohi vahele jätta. Hommikusöök käivitab meie keha ning aitab päeva alustada võimalikult reipalt ja motiveerituna. Tühja kõhuga ei saa ju normaalselt millelegi keskenduda. Mida võiksime me siis kevadväsimuse peletamiseks enda hommikusöögile lisada?

Soovitused Margaritalt

  • Kaerahelbepuder
  • Keedetud muna
  • Rohelised maitsetaimed (nt. sibul, petersell, till)
  • Rohelised salatid

Mõned on vitamiinide võtmise osas skeptilised ning ei taha uskuda, et need võivad aidata ebameeldivustest vabaneda või neid vältida. Tegelikkuses on vitamiinid meie keha kaitsmiseks ja veatult töötamiseks vägagi tähtsad. Tervise Arengu Instituudi väitel aitavad vitamiinid inimesi kaitsta nakkus- ja viirushaiguste eest ning reguleerivad ka närvide tööd.

“Vitamiine soovitaks võtta igal juhul igal kevadel profülaktikaks: näiteks C-vitamiin, kalarasv,” sõnas Margarita.

Kevadväsimuse peletamiseks leiab internetist igasuguseid ideid, kuid alati ei tohiks kõike uskuda. Alati saaks meist igaüks interneti kaudu teistele n-ö tarkust jagama hakata. Õnneks saime aga professionaalset nõu meie kooliõelt, kes pani kokku väikese listi kõige efektiivsematest kevadväsimuse peletajatest.

Soovitused Margaritalt

  • Stressi vältimine
  • Hea õppe/töö keskkonna tagamine
  • Liikumine värskes õhus (kardiotrenn)
  • Suhtlemine sõbradega

Kevadväsimuse sümptomid ei ole alati kõige leebemad. Pidev väsimus ja langenud meeleolu võivad viidata ka tõsisematele probleemidele näiteks depressioonile.

Kooliõe sõnul peaksite pöörduma perearsti poole, kui teil esinevad need sümptomid: sage haigestumine (immuunsuse võimekuse langus), juuste väljalangemine, iiveldus, pidev peavalu ja ka pidev unetus või ärevus.

Mainimata ei saa jätta koroonaviiruse- ja karantiinipäevi. Hetkel ei tea keegi täpselt, millal saame tagasi enda tavaellu. Tuleb võtta parim antud olukorrast ning mitte kaotada positiivset mõttemaailma. Me kõik oleme sellest mõjutatud ning igapäevaelu on muutunud drastiliselt. Loodetavasti muutume ise ja ka terve maailm piisavalt, et midagi sellist enam kunagi ei juhtuks.

Küsides kooliõelt, kuidas tema viiruse tõttu tekkinud paanika sees käitub vastas ta: “Säilitan rahu, jälgin hügieeni üldeeskirja, ei ole osalenud üritustel, kus koguneb palju rahvast.” Samuti lisas Margarita, et ta oli mures sugulaste ja sõprade pärast, kes olid “riskigruppis”.

Kooliõe sõnul on hirm loomulik instinkt, mis hoiab meid elus. Ta väitis: “Kui keegi ei kardaks, siis oleks nakatanuid/kannatanuid palju rohkem.”

Pange kõrva taha järgmised nipid kooliõelt, kuidas turvaliselt tegutseda COVID-19 epideemia korral: kodus püsimine, kätehügieeni jälgimine, võimalusel söögi tellimine e-poe kaudu, kindlasti peab igas kodus olema Paracetamooli tabletid, kodus võiks olla ka lisatoit ja vee tagavarud selleks, et püsida kodus võimaliku haigestumise korral.