Karantiin toob inimesed üksteisele lähemale

Mu vanavanemad elavad siinsamas Tallinnas ning ma ei ole kunagi mõelnud sellele, mis juhtuks, kui nad elaks teises linnas või hoopiski teises riigis. Samuti ei ole ma kunagi mõelnud olukorrale, kus mul ei ole võimalust neid näha või nendega päris elus rääkida. Ilmselt seetõttu ei ole ma neid pikalt külastanud või nendega koos aega veetnud, sest alati ei ole piisavalt aega või leian mõne muu vabanduse, miks mitte sõita paar kilomeetrit bussiga, et neile kooki või lilli viia. Viibides hetkel karantiinis, ei ole mul võimalust nendega kohtuda või neid näha, mis on pannud mind mõtlema sellele, kui väga ma neid igatsen. Kahjuks on tihtipeale nii, et inimesed jõuavad selliste järeldusteni, kui seda võimalust enam pole.

Esimese hooga võib öelda, et karantiin on tekitanud palju ebamugavust ning on
võtnud ära vabaduse ja võimaluse näha oma lähedasi. Samas võib olukorda vaadata teise, positiivsema külje alt. Inimesed kontakteeruvad oma tuttavate ning pereliikmetega, kes elavad välismaal, et olla kindel nende terviseseisundis ning üldises heaolus. Koroonaviirus ning karantiin on ühendanud erinevaid linnu, riike ja kontinente. Samuti on tekkinud mitmeid huvitavaid trende, mis liidavad inimesi, näiteks kodutarvete ning toiduainete vahetamine naabrite vahel või erinevate desinfitseerimisvahendite saatmine piirkondadesse, kus neid ei jätku.

Muutuse leidmiseks piisab, kui vaatame lähedale: inimesed minu ümber on mõistnud, kui väga nad üksteist igatsevad. Paljud õpilased on jõudnud järeldusele, et neile meeldib koolis käia ja nad tunnevad sellest puudust, samuti ka õpetajad, kes on tõdenud, kui väga nad oma õpilasi igatsevad.

Miks on vaja selliseid olukordi ja kriise, et hakata väärtustama oma lähedasi ning inimesi, kes meid ümbritsevad? Ma loodan kogu südamest, et praegune olukord maailmas paneb inimesi mõtlema sellele, millele nad enne ei mõelnud, ning selle kriisi möödumisel väärtustatakse inimesi meie ümber sama palju, nagu seda tehakse praeguse karantiini ajal.

Olles lõpetanud seda lugu, lähen ma telefoni juurde ning helistan enda vanavanematele, et nendega lihtsalt rääkida. Millal rääkisid sina viimati oma lähedastega?