Kaine mõistus ei lase valeuudiseid ligi
Koroonaviiruse hulluses on üpris lihtne kaotada mõistus ning lasta paanikal enda üle võimust võtta. Meedia ei tee seda olukorda kuidagi kergemaks, vaid hoopis süvendab suurtähtedega kirjutatud pealkirjadega. Sellisel raskel ajal ei soovi keegi saada osa valeuudiste uskumisest. Kuidas siis eristada uudiseid, mida võib kerge südamega usaldada, uudistest, mille lugemiseks kulutatud aeg ei ole seda väärt.
Autor ja foto: Valeria Filippova
Paljud inimesed jälgivad pingsalt nakatunute arvu kasvu ning tahavad olla kursis, kui ohtlik olukord Eestis ning ülejäänud maailmas parasjagu on. Kahjuks on internetiavarus kättesaadav absoluutselt kõigile, kellel on selleks võimalus, ning väga mitmed inimesed kasutavad seda ära, et jagada täiesti ulmelisi numbreid. Selleks et olla oma teadmistes kindel, tuleb lugeda usaldusväärseid allikaid.
Esimene kõige usaldusväärsem allikas on terviseamet.ee, kust saab kogu info kätte. Mis puudutab meediat ning uudiseid, siis see ei ole nii ilmselge. Muidugi on ametlikud meediakanalid, nagu Postimees või Delfi, kuid elades 21. sajandis tuleb endale teadvustada, et ei tohi pimesi usaldada ka pealtnäha kõige usaldusväärsemaid infokanaleid.
Hetkeolukorrast tuleneva ärevuse tõttu tahaksime kõik ennast kaitsta ning olla valmis, kui meid tabab äkiline tervise halvenemine. Selle tõttu on väga paljud inimesed jõudnud valesoovitusteni, mida internetis jagatakse. Küll leiti vaktsiin, küll kümne sekundi jooksul hingates köhimise vältimine tähendab, et oled terve ja vesi tapab viiruse organismis ära. Sellistel juhtudel tuleb lihtsalt säilitada kaine mõistus ning endale teadvustada, et vaktsiini leidmine ning testimine võtab aega ning selle jõudmine inimesteni ei oota meid veel lähitulevikus ees. Samuti, kui oleks nii lihtne võimalus teha kindlaks, et sinul viirust ei ole, oleks see ametlikult terviseameti ning teiste kanalite kaudu inimesteni toodud, sest see säästaks väga palju testide tegemiseks kuluvat aega ning üleüldse teste, mida niigi kõigile ei jätku. Väga tähtis on selliste valeuudiste ja soovituste ära tabamine ja nende edasisest jagamisest hoidumine.
Samuti on väga oluline pöörata tähelepanu sellele, kelle soovitusi me loeme. Kas see on teadlane, meditsiinitöötaja, poliitik või hoopis blogija? Kelle edastatud info on sel juhul usaldusväärne? Lisaks tuleb keskenduda pisidetailidele, et mõista edastatud teksti õigesti. Tulles tagasi ulmeliste numbrite juurde, andmeid saab võrrelda erinevatest nurkadest lähtuvalt. Arve võib võrrelda kõikide riikide peale kokku, kuid teiselt poolt on riigisisene, elanikkonnast sõltuv arv täiesti teistsuguse väärtusega.
Sellises olukorras tasakaalu leidmine on äärmiselt oluline. Ei tohi lasta ennast haneks tõmmata, kuid samuti tuleb tähtsa infoga kursis olla ja äkilisteks muutusteks valmistuda. Samuti ei tohi sattuda paanikasse ning viia ka teisi seisundisse, mis viib suurte segadusteni, kuid seejuures tuleb aru saada, et me teame vaid seda osa, mida me teadma peame. Selleks et paanikast hoiduda, edastavad ametlikud kanalid numbreid, mida tahetakse, et me teaksime.
Soovin kõigile selget mõistust ning sisemist rahu sellel raskel ajaperioodil. Olge asjadega kursis, kuid toetuge vaid mõistlikule infole!