Eliisabet Kool: „Noortele on antud võimalus ja nad võiksid seda kasutada”

Millest tulenes sinu UPT teemavalik?
Huvi poliitika ja teema vastu oli peamine, mul ei olnud valikus muud teemat UPT-ks. Valimised olid päevakajalised, juba tol hetkel oli valimisteni aasta. Lõpliku teema pakkus välja minu eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kaidi Kolsar.

Mis on KOV-i valimised? Millega tegeleb kohalik omavalitsus?
Kohaliku omavalitsuse valimistel valitakse vallavolikogu liikmed, kes teevad antud vallas elanike heaolu nimel otsuseid. Valimiste eesmärk on, et piirkonda juhtima valitud saadikute siht oleks ühine valijate omaga.

Oled sa enne hääletanud? Lähed sa sel aastal valima?
Ma pole eelnevatel aastatel hääletanud, sest eelmistel valimistel olin selleks liiga noor. Sel aastal plaanin osa võtta.

Miks peaks noor minema valima?
Eelkõige sellepärast, et iga hääl loeb! Noortele on antud võimalus ja nad võiksid seda kasutada. Teiseks on noorel, eriti veel 16-aastasel, esimest korda hääletajal hea võimalus saada kogemus tulevikuks. Juba aastal 2023 on võimalik osaleda riigikogu valimistel, praegu on hea võimalus selleks harjutada.

Kas noored tajuvad oma mõju valima minnes?
Oma UPT-st sain teada, et noored tajuvad oma mõju ja olulisust. Samas nad ei lähe kõik valima. Nad teadvustavad, et iga hääl loeb, kuid kui neid ei huvita poliitika ja sellega kaasnev, nad seda ei tee. Neid hoiab tagasi ka mitteteadmine, kelle poolt täpsemalt hääletuskasti juures hääletada.

Kuidas hindad oma UPT põhjal gümnaasiuminoorte aktiivsust minna valima?
Oma uurimistöö viisin läbi ainult Viimsi Gümnaasiumi õpilaste peal ja seetõttu ei oska hinnata, kuidas suhtuvad teised noored valimistesse. Meie koolis ma ütleksin, et aktiivsus on rahuldav, aga võiks olla parem. Aktiivsus jaguneb keskeltläbi pooleks, pooled ei osale ja pooled osalevad. Seda probleemi aitaks lahendada koolis õpilastele teadvustamine valima minemise kohta. Õpilased, kes veel ei õpi G3 klassiastmes, kuulsid üldise valimiskorralduse kohta viimati põhikooli ühiskonnaõpetuse tunnis.

Millist tagasisidet said oma UPT-st, kuivõrd teadlikud on noored oma võimalusest valima minna?
Üle 16-aastased on valdav enamus oma hääleõigusest teadlik. Muidugi leidub ka vähesel määral neid, kes valimistest üldse kuulnud pole. Üleüldist valimiskorda, näiteks seda, kas alaline kodanik saab valimistest osa võtta või mitte, noored ei tunne.

Suhtled sa ise valimiste eel oma sõprade/lähedastega sel teemal?
Olen rääkinud päris palju. Peamiselt on arutluse all olnud teemad, kes hääletab ja kes mitte. Hästi palju olengi saanud tagasisidet, et kohati ollakse ebakindel. Ma ise ka aiman suunda, millise erakonna ideed tunduvad sümpaatsed, aga kindlat kandidaati veel öelda ei oska.

Mis moel saab noor hääletada? Kas sinu meelest on hääletamine keeruline või lihtne protsess?
Saab minna kohapeale valimisjaoskonda, saab hääletada veebist (valimised.ee). Kõigile valijatele kehtivad võrdsed ja ühesugused õigused. Valimissüsteemil on veel ruumi areneda. Nutitelefoni hääletamiseks kasutada ei saa, ainult arvutit. Kes kasutavad ID-kaardi lugerit teavad, et selle ülesseadistamine on üsna tüütu. Nagu ma eelnevalt mainisin, valin ma esimest korda, seepärast ei ole ma pädev ütlema, kas protsess on keeruline või lihtne. Ise valin veebis hääletamise valimisjaoskonda mineku asemel, kuigi valimisjaoskonnad on tehtud kõigile mugavalt ligipääsetavaks.

Kuidas noorena valida, kelle poolt hääletada, kui eelnevad teadmised poliitikast puuduvad?
Arvan, et need teadmised tuleb lihtsalt juurde hankida. Kui sa üldse ei tea erakondade lubadusi, ideoloogiad, kas nad on vasak või parempoolsed, on otsust langetada väga keeruline. Soovitan noortel oma kodukoha tegemiste ja ametisolevate ametnikega kursis olla. See aitab valimisperioodil teada ühe või teise poliitiku ja erakonna tagamaid. Seda teavet jagatakse ka jooksvalt uudistes ja sotsiaalmeedias, mis kõik on valija silmaringiks.

Kust saab noor valimiste kohta teavet?
Noortele mõeldud veebilehelt Valima.ee ja internetis leidub ka erinevaid valimiskompasse. Viimaste puhul tasub arvestada, et valimiskompassid ja loosungid kallutavad valija enda arvamust.

Kas kooliharidus peaks katma rohkem valimistega seonduvaid teadmisi?
Ma tunnen küll, et koolis võiks teemat laiemalt kajastada. Ühiskonnaõpetuse tunnist jääb väheseks. Koolis valimisplakateid üles panna ei või, sest kool ei tohi olla kallutatud ühegi poliitiku tegevusest. Küll võiksid valimisperioodi eel seintel rippuda plakatid, mis kutsuksid noori valima või seletaksid lahti valimissüsteemi ja -korda.