Eksperimentlased valmistusid casting’uks

      Kuidas olla, aga kindel, et casting’ule saadetud video oli piisav ja maksimaalse pingutusega? VGM näitetrupi juhendaja Külli Tähel tuli idee kutsuda Eesti näitleja Rauno Polman pidama loenguid, mis toimusid digiõppe tõttu Zoomi keskkonnas. Enne Eksperimenti oli Polman andnud sarnaseid koolitusi harrastajatele. Kuna õpilastele loengud meeldisid ja eriolukorra meetmeid kergendati, siis otsustati koolitustega jätkata koolimajas. Kahemeetriste vahedega ja rohke käte desinfitseerijaga pidid õpilased eelnevalt pähe õpitud teksti kaamera ees ette lugema ja vastavalt emotsioonile näitlema. Klipp tehtud, andis Polman põhjalikku tagasisidet ja soovitused oma tüki parandamiseks. Koolitaja sõnul on casting’ul kõige tähtsam pakkuda näitlejate otsijatele võimalikult huvitavat tegelast. Samuti tuleb uskuda mängitavat olukorda.
      Kui küsida õpilastelt, mida nad koolitusest arvasid, ütlesid nad, et see oli igati positiivne kogemus. Mõni usub, et tahab kindlasti jätkata peale gümnaasiumit näitlemisega, seega see oli hea võimalus näha, kuidas töötab näitlemine filminduses. Samas oli ka neid, kes arvasid, et näitlemine ei ole päris nende tulevikuala. Siiski ei kahetse nad koolitusel osalemast. Õpilaste meelest avardas töötuba ikkagi maailmavaadet ja arendas suhtlust nii teiste kui ka iseendaga. Robini sõnul aitas õpikoda tal teistest paremini aru saada ja ennast paremini tundma õppida.
      Suurem osa näitlemisest on enda emotsioonidega mängimine. Selleks peab emotsioone hästi tundma ja oskama suunata. Sama eesmärki täitsid ka “Ennastjuhtiva õppija” tunnid - õpetada meid oma emotsioone suunama. Olla kurb ja järgmisel hetkel näiteks väga rõõmus on igaühele erinev kogemus.
      Rauno Polman arvas, et VGMi näitlejad olid väga toredad noored ja harjutustega saadi hästi hakkama, kõik oli õpilastele võimetekohane. Ta loodab, et õpilased oskavad tänu ta õpetustele edaspidiselt ennast suunata ja olla iseenda lavastajad.