Energiat on tõepoolest kõikjal
Septembri lõpp tõi Viimsi gümnaasiumisse taas teadlaste öö. Sel korral kandis see pealkirja “Energia on kõikjal”. Särtsakad noorteadlased peavad püsima elujõulised. Selleks, et noorust ja energiat hoida, alustas perearst Piret Rospu avaloengut kaheksa kõige parema viisiga, kuidas terve püsida. Kui trenniks on nädala sees aega vähe, siis Rospu soovitab oma liikumisminutid kasvõi nädalavahetusel ära teha, sest igasugune liikumine on kehale parem kui tugitoolispordi harrastamine. Lisaks jagati õpilastele soovitusi nii söömis- kui ka magamisharjumuste parandamiseks ning vahepalaks räägiti põnevatest tervisemüütidest, mida vaid mõnikümmend aastat tagasi tõeks peeti. Näiteks teatakse tänapäeval, et suitsetamine on seotud kopsuvähiga, kuid kuuekümnendatel soovitasid arstid tubakatooteid tarbida, sest see pidi rahustavalt mõjuma. Rospu Sõnul oli rõõm näha nii palju asjalikke ja aktiivseid noori, kes 22. septembri õhtul kauemaks kooli jäid, et üritusel osaleda. Ta ise oleks soovinud osa võtta tuumaenergia või mõnest tervisega seotud töötoast, kuid valikut oli palju ning huvilisi jätkus igasse töötuppa. Aktiivsematel õpilastel oli esimest korda võimalus teenida lisahinne lisaks füüsikale ja geograafiale ka matemaatikas, bioloogias või keemias.
Tekstid: Reinar Ruukel, Matilda Koppel, Tristan-Remi Leht, Iiris Voog, Brit Kullamaa, Laura-Lisett Lugu, Hanna Orm, Karolin Takk, Hanna Loore Hanni, Laureen Murumaa, Johanna Raimets, Joanna Stelmach
Fotod: Erick Ungefug, Raul van Rens, Marii Varik
Kuul käigust tantsiva Trumpini ehk kuidas levivad vandenõuteooriad ja valeinfo?
Matilda Koppel
Töötoas sai õppija teada vandenõuteooriatest ja nendele iseloomulikest tunnustest. Töötoa viisid läbi kaks Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal õppivat tudengit Karoli ja Sandra. Nad rääkisid sellest, kuidas vandenõuteooriad levivad ning mis vahe on kuulujutul ja vandenõuteoorial. Kasuliku tõdemusena jagasid nad, et teooriad levivad kõige paremini sotsiaalmeedias, sest selle sisu pole kontrollitud. Öeldu kinnitab, kui kerge on internetis valeinfot jagada ning inimesi valeinfo jagamisse kaasata. Töötoa kõige parem osa oli see, kui õpilased jagati gruppidesse ja iga grupp pidi antud märksõnade põhjal mõtlema välja oma teooria. Lisaks sellele osalesid töötoa lõpus kõik rollimängus, mis näitas hästi, kui raske on õiget informatsiooni vale seast ära tunda.
Kehaline aktiivsus ja südame-veresoonkonna näitajad
Laureen Murumaa
Töötoa eesmärk oli anda õpilastele rohkem teadmisi liikumise olulisusest ja tervislikest südame-veresoonkonna näitajatest. Tegevuse läbiviija Triin Rääsk on oma ala spetsialist ning oskab teemat huvitavalt edasi anda. Töötoas rääkis ta treeningkoormustest, südamelöögisagedusest ja nende seosest kehalise aktiivsusega. Saime teada, et oluline on anda kehale piisavalt aega taastumiseks. Üks mõte Triin Rääskilt oli see, et pärast trenni on oluline süüa, kuna siis saab keha paremini taastuda. Tipphetk oli kahe vabatahtliku südamelöögisageduse-vererõhu mõõtmine enne ja pärast kehalist aktiivsust. Sealne meeleolu oli positiivne ja sõbralik ning läbiviija kaasas õpilasi aktiivselt arutelusse.
Otsime sugulasi arhiividest
Hanna Orm
Töötuba viis läbi VGMi vilistlane Ranno Sõnum, kes töötab hetkel Eesti Sõjamuuseumis. Ta tutvustas erinevaid andmebaase ja arhiive, kust on võimalik leida inimeste kohta infot, nagu näiteks Rahvusarhiivi virtuaalne uurimissaal (seal on väga palju linke erinevatesse kohtadesse) ja Eesti muuseumide veebivärav. Samuti näitas ta mitmeid sõjaga seotud andmebaase ning Saksa ja USA andmebaase, kust on võimalik eestlaste kohta infot leida. Ranno oli väga entusiastlik ja hea rääkija. Oli aru saada, et ta teab selle teema kohta palju. Kui oli küsimusi, siis ta oskas anda soovitusi, kust võiks edasi otsida. Meeleolu oli rahulik ja kõik tegid asju ilusti kaasa. Enamik õpilastest leidis oma esivanemate kohta infokilde, kuid oli ka neid, kes kahjuks ei leidnud midagi.
Kas kipskihi alt võib leida peale telliste ka ununenud meistriteoseid?
Tristan-Remi Leht
Töötuba restaureerimisest ja konserveerimisest jagas meetodeid, mis on kindlasti restaureerijate ja muinsuskaitsjate tööriistakastis. Töötuba viisid läbi EKA tudengid Laura Lill ja Ekke Valner, kes on VGMi vilistlased. Juttu tuli erinevate objektide ja esemete uurimisest, nagu vana aknaraam, loomatopis ja seinamaaling. Samuti sai mikroskoobi all uudistada näiteks metallist matusepärga ja samettapeeti. Kui arseeni-, elavhõbeda- või pliimürgitus sind ära ei hirmuta ja kultuuripärandi päästmise hasart on suur, siis tasub minna õppima konserveerimist ja muinsuskaitset.
Kas maailm on masin või organinsm?
Joanna Stelmach
Teadlaste öö töötoas „Kas maailm on masin või organism?“ uurisime reduktsionismi ja holismi maailmavaateid ning nende erinevusi. Töötuba viis läbi atmosfäärifüüsik Sirje Keevallik, kes oli energiline ja hoidis üsna kiiret tempot. Alguses tundus teema keeruline ja õhkkond tõsine, kuid arutelu käigus hakkasid erinevad mõtted omavahel seostuma. Minu jaoks oli kõige huvitavam hetk, kui läbiviija jagas mõtet „Maailm on süsteem“. Siis sain paremini aru, kuidas varasemad teemad kokku sobitusid. Töötoast jäi mulle meelde, et looduse mõistmiseks tuleb vaadata nii selle osi kui ka nendevahelisi seoseid.
Toidu maitse ja lõhn
Karolin Takk
Töötoas õppisin peamiselt seda, et inimesed loovad seoseid värvi, maitse ja lõhna vahel väga palju. Mõistsin, et ka mina teen alateadlikult otsuseid nende tunnuste põhjal, näiteks sööksin popkorni pigem punasest, mitte musta värvi kausist. Töötuba viis läbi Katrin Laos, kes on TalTechi professor toidu- ja biotehnoloogia osakonnas. Ta ütles: "Kui lähete poodi, siis te ju ei mõtle selle peale, kas toit on ohutu või mitte." Toidu ohutuks tegemist on võimalik tema käe all õppida. Töötoas sai maitsta erinevaid sööke, tunda erinevaid lõhnu – see oli väga lõbus ja huvitav. Meeleolu oli super ning kogetu tegi möödunud päeva veelgi toredamaks, arvestades, et seljataga oli väsitav koolipäev.
Tudengivormel
Hanna Loore Hanni
Tudengivormeli töötoa eesmärk oli anda kuulajatele parem ettekujutus sellest, kuidas tudengid võistlusautot projekteerivad, ehitavad ning testivad. Lisaks saime panna proovile oma meeskonnatöö ja loovuse. Tudengivormeli meeskonnas on üle 100 tudengi erinevatest ülikoolidest ning nad jagunevad omakorda seitsmeks alameeskonnaks. Kõik töötavad ühise eesmärgi nimel, milleks on valmistada igal aastal uus võistlusauto. Töötoa läbiviijad olid noored TalTechi tudengid, kes olid väga sõbralikud, abivalmid ning aktiivsed. Nad käisid pidevalt iga meeskonna juures ning uurisid, kuidas töö edeneb ning kas nad saavad kuidagi aidata. Töötoa tipphetkeks oli praktiline ülesanne, kus pidime 60 minutiga ehitama kummipaelamehhanismiga auto. Selleks saime me kasutada kummi, jäätisepulki, teipi, kuuma liimi, pudelikorkidest rattaid, patareisid ning joogikõrsi. Ülesande lõpus tegime ka väikese võistluse, et näha, kelle auto kõige kaugemale sõidab. Üldiselt oli väga positiivne ja tegus meeleolu ning mulle väga meeldis, et saime ise rohkem teha ja mõelda.
Energia kriisisituatsioonides
Iiris Voog
Töötoas “Energia kriisisituatsioonides” sain rohkem teada humanitaarabist, selle korraldamisega seotud takistustest, kohustustest ja ülesannetest. Selle kogemuse tipphetkeks oli simulatsiooniharjutus, kus pidime meeskonnaga läbi mõtlema, keda, kuidas ja milliste vahenditega vastavas kriisiolukorras aidata. Töötoa läbiviija Karin Maasel oli abivalmis, rõõmsameelne ning teda oli huvitav kuulata. Klassiruumis lõi ta avatud õhkkonna igasugusteks küsimusteks ja arvamusteks. Töötoast jäi eriti meelde Maaseli öeldu: “Energia on tegelikult eluliselt vajalik, mitte lihtsalt mugavuse küsimus, nagu tänapäeval sageli arvatakse,” mis avas silmad sellele, kui väga me päriselt energiast sõltume.
Jahindus aitas mõista, mis põder linnas jalutab
Johanna Raimets
Töötuba „Jahindus“ keskendus jahindusele tänapäeva Eestis, jahipidamise vajalikkusele ning Eestis elavatele jahiulukitele. Töötoa eesmärk oli anda osalejatele uusi teadmisi sellest, miks loomad linnakeskkonda liiguvad, kuidas nad hakkama saavad ning kuidas inimesed nende lähedusega toime tulevad. Lisaks räägiti erinevate loomade karvkatetest ning osalejad said teada nende tunnustest ja eripäradest. Töötoa viis läbi jahimees ja loodusgiid-retkejuht Peeter Hussar, kes kaasas osalejaid küsimuste ja arutelude kaudu. Ta esitas küsimusi, et kontrollida osalejate baasteadmisi ning panna neid kaasa mõtlema. Eriti jäi kõlama Hussari öeldud lause: „Detailidest peab teadma, et üleüldse aru saada ja kui aru oled saanud, siis saab otsustama hakata,“ mis rõhutab seda, et enne otsuse tegemist on oluline teemast piisavalt teada ja mõista ka selle erinevaid külgi. Töötoas valitses rahulik ja vaba meeleolu ning lisaks uute teadmiste omandamisele oli võimalus katsuda erinevate loomade karvu ja näha hirvlaste sugukonda kuuluvate loomade sarvi. Just loomade karvkattega seotud osa oli töötoa üheks huvitavamaks hetkeks ning nende nägemine ja katsumine aitas räägitut paremini näitlikustada.
Lavaline võitluskunst
Reinar Ruukel
Lavavõitlus ühendas liikumise, näitlemise ja partneritunnetuse üheks põnevaks tervikuks, kus õpiti looma turvalisi, ent usutavalt mõjuvaid võitlusstseene. Praktilises töötoas pandi kohe käed külge, katsetati erinevaid võtteid, harjutati füüsilist kontakti ning õpiti oma kaaslast usaldama ja tunnetama. Töötoa viis läbi näitleja ja lavastaja Tanel Saar.
Tuumaenergia
Brit Kullamaa
G1 ja G2 õppijatel oli hea võimalus teha natuke eeltööd tuleviku füüsikatundide jaoks, sest tuumaenergia töötuba oli mõeldud kõigile, kes tahtsid teemast aru saada, kuid ei armasta pikki füüsikale omaseid arvutusi või rasket teooriat. Fermi Energia kaasasutaja Henri Ormus seletas väga otsekoheselt, miks on tuumajaama loomine Eestile vajalik, kuidas see protsess välja näeb ning mis on selle plussid ja miinused. Räägiti Eesti julgeolekust ning kuidas väikese tuumajaama rajamine aitaks Eesti riigil olla iseseisvam, sest kolmandik meie aastasest energiavarust ei sõltuks enam impordist. Töötoas toimus avatud diskussioon, kus õpilased küsisid ja arutlesid tuumajaama ohutuse ning ressursitõhususe üle. Kohapeal oli näha ja võis isegi katsuda võtmehoidjat, mis sisaldas uraaniumi osakest, millest on võimalik toota ühe Eesti perekonna aastase energiavaru.
