TedTalk õhtul kuulis mõtteid mitmel teemal
18.02 toimus neljandat aastat TedTalk õhtu. Selle aasta teema oli “FlabbergasTED”. Sel aastal esines üheksa esinejat ning üks külalisesineja. Üritus algas võimalusega võtta teed ja küpsist, seejärel asuti kuulama.
Tekst: Greete Rohtla
Fotod: Carolina Tamberg

Esimesena esines Nikolas Sild, kes rääkis oma uuest hobist – linnade uurimisest. Ta jagas pilte leitud mahajäetud hoonetest ja rääkis, kuidas ta soovitab inimestel külastada vähem tuntud kohti, sest just sealt võib leida kõige lahedamaid vaatamisväärsusi, mitte ainult tavalisi turistikohte.
Järgmisena astus lavale Madelen Monika Soiver, kes jagas oma kogemust tuleviku teadmatusest. Ta rääkis, kuidas, hoolimata sellest, kui kindel oma tulevikus ka poleks, võivad asjaolud iga hetk muutuda – aga see ei pea olema halb. Ta jagas, kuidas ta armus ajakirjandusse, kuid hiljem kasvas sellest välja ning leidis uued huvid.
Tuleviku teemal jätkas Mia Johanna Peev, kes möönis, et ühe kontserdi kuulamine viis teda kaugemale, kui ta oleks kunagi oodanud. Ta jagas oma lugu muusikast, kuidas ta sellesse armus ja kuidas see ootamatult tema elu üle võttis. Ta tõdes, et kunagi ei tea, mis võib elu muuta.
Elu muutvate uudistega jätkas Annaliis Noomen. Ta rääkis, kuidas ta leidis oma kadunud sugulase, kelleks osutus tema klassivend. Edasi arutles ta, kuidas me kõik oleme omavahel seotud rohkem, kui sageli arvame.
Asjade mõtlemise teemal jätkas järgmine esineja Oliver Art Nagel, kes seletas, miks tänapäeval asjad kestavad vähem. Ta küsis, kas põhjus on tõesti kvaliteedis või peitub seal mingi skeem, et inimesi rohkem oste tegema panna.
Asjade katki minemisega seonduval teemal jätkas Martin Orumaa. Ta jagas oma kogemust ja rääkis, miks ebaõnnestumine on tegelikult positiivne. Ta selgitas, miks vigade tegemine ei ole maailma lõpp ja kuidas parim viis õppida ongi läbi vigade tegemise.
Erinevate võimaluste teemal jätkas Elisabeth Hitrov, kes rääkis oma vabatahtliku töö kogemusest. Ta jagas, kuidas üks Stuudiumi vabatahtliku töö võimalus viis ta ühe elu parima kogemuseni.
Kogemustega jätkas Alexander Madrus, kes kõneles animatsioonifilmide tegemisest live-action filmideks. Ta seletas, miks need on tihti kehvemad kui originaalid.
Eelviimane esineja Saimon Oras rääkis probleemidest välismaa kanalite vaatamisega Eestis. Ta jagas, kui kurjaks see teda tegi, kuid lõpuks aktsepteeris olukorda.
Õhtu lõpetas külalisesineja Matthijs Quaijtaal. Tema esitlus oli eesti kultuuri kohta ja sellest, kuidas see sobitus tema muusikahuviga.
Õhtu oli huvitav, kõigile leidus midagi põnevat kuulata. Lisaks teemadele, millest räägiti, üllatas ka osalejate esinemis- ja inglise keele oskus. Üritus oli hästi korraldatud, sujus viperusteta ning üldine atmosfäär oli mõnusalt hubane.