Tervislik eluviis algab mõtlemisest
Viimastel aastatel on palju räägitud tervislikust toitumisest ja tervislikust eluviisist. Rohkem tuleks tähelepanu pöörata tervislikule mõtlemisele ehk sellele, mis toimub inimese peas.
Autor: Maria Helena Sepp
Foto: Karl Mikovitš
Igaüks on kindlasti mõelnud, et ta ütles kellelegi halvasti või öeldi temale midagi inetut, mis hakkas n-ö peas tiirlema. Seda on väga raske märgata ja mitte teha, aga kõik inimesed peaks püüdma vähem kasutada sõnu, mis võivad kedagi solvata.
Teiseks on oluline teadvustada, mis toimub inimese sees: väsinuna peab minema magama; tühja kõhu korral peab sööma. Tervislikult mõtleja, saab aru, kui teda miski häirib; ei halvusta ennast ja kuulab, mida tema keha ja vaim soovivad. Alles siis, kui inimene väärtustab iseennast ja hoolitseb oma keha ja vaimu eest, saab hakata rääkima tervislikust elust.
Olla tervislik, ei tähenda, et inimene peab olema kogu aeg õnnelik ja toituma tervislikult. Igaühe elus on madalpunkte, mõnel rohkem, mõnel vähem, ja see on täiesti tavaline. Suur osa tervislikust mõtlemisest on arusaam, et midagi ei ole korras – kõige olulisem on oskus seda parandada.
Paljudel on sõna “tervislik” osas erinevad arusaamad. Kui kuulen tuttavate seas juttu, et nad on viimased kuud väga tervislikult elanud, mõtlen, kuidas on see võimalik, teades, kui õnnetud on nad vaimselt. Olla tervislik on palju keerulisem, kui käia palju trennis ja süüa juurvilju. Minu jaoks tähendab “tervislik” minu keha ja vaimu õnnelikku kooslust. Usun, et maailm vajab rohkem sellist mõtteviisi.