Arsen oma õpilastele: “Te jõuate kindlasti kaugele!”

Meie liikumisõpetaja Arsen Abeljan pälvis selle aasta kevadel Harjumaa aasta gümnaasiumiõpetaja tiitli ning 5. oktoobril võis teda kui üht kolmest aasta gümnaasiumiõpetaja nominendist näha teleekraanil “Eestimaa õpib ja tänab” gala otseülekandelt. Uurisime Arsenilt, kuidas ta jõudis Viimsi gümnaasiumisse ning mis on talle elus oluline.

Autorid: Petr Gadalov ja Mia-Mariko Viksi

Kellelegi ei tule üllatuseks, et Arsen on tegelenud spordiga juba noorest east saati ning selle ajaga on ta läbi proovinud peaaegu kõik olemasolevad alad. Talle on alati meeldinud veeta aega sõpradega värskes õhus mõnd pallimängu, jõusaali treeningut või kontaktspordiala harrastades. Igas sõprusrühmas on inimene, kes vastutab selle eest, et kõigil oleks tore, keegi ei saaks viga ning seltskond püsiks – selline on ka Arsen. Nii märkas ta juba varakult endas huvi teiste juhendamise, organiseerimise ning ürituste korraldamise vastu. Talle meeldis olla eeskujuks teistele – sealt tulid esimesed mõtted enda tuleviku osas. Aja möödudes jõudis ta mängida erinevatel tasemetel jalgpalli ning sealt sai alguse soov teha treeneritööd. Arsen on alati kiitnud enda mentoreid ja õpetajaid, kellelt ta on palju õppinud ning ka tänasesse töösse nii mõndagi kaasa võtnud.

Aga kuidas Arsen Viimsi gümnaasiumisse jõudis? Nimelt mängis selles tähtsat rolli VGMi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Reesi Kuslap. Arsen ja Reesi tutvusid ligi kümme aastat tagasi tänu jalgpallile ning sellest hetkest on nad palju üheskoos aega veetnud. Reesi sõnul töötas Arsen aastaid Kaitseväes ja tundis huvi enda täiendamise vastu, kuna ta mängis ka jalg- ja korvpalli ja on eluaeg sportlik olnud, otsustas ta minna Tallinna ülikooli kehakultuuri õppima. “Teades tema isikuomadusi ja pühendumist, soovitasin tal kandideerida meie kooli kehalise õpetajaks,” rääkis Reesi. Arsenile idee meeldis ja nii jõudiski ta töövestlusele. Talle anti peagi märku, et teda oodatakse VGMi õpetajate sekka. Sellest hetkest ongi Arsen töötanud meile tuttavas koolis. Esimesel aastal oli ta küll õpetaja poole kohaga ning jätkas tegutsemist Kaitseväes, kuid aasta lõpus, kui tuli teha valik, otsustas ta kooli täiskohaga õpetama jääda.

Nende viie aasta jooksul, mil Arsen on Viimsi gümnaasiumis õpetanud, on ta tundides käinud väga palju õpilasi. Arsen tõdeb, et nii nagu tema on paljusid õpetanud, on ta ka ise oma õpilastelt palju õppinud. Kui küsisime, mis on tema jaoks õpetajana oluline, siis vastas Arsen, et tundide andmise juures on oluline luua turvaline keskkond, kus õpilane julgeks eksida ja proovida uusi spordialasid. Õpetajana on talle oluline, et õpilased julgevad temaga ausad olla. Ta ütleb, et talle meeldib VGMis töötada, sest õpetajate jaoks on oluline, kuidas grupp omavahel toimib. Samuti arvab Arsen, et tuleb püsida heas vormis, et olla noortele eeskujuks. Ta lisas: “Lihtne on käskida, et minge jooksma, hüpake, visake, aga kui õpetaja ise ei suuda seda teha, siis on vale ka noortelt seda nõuda.” Arseni jaoks on väga tähtsad ausus ja kord tunnis.

Oma õppijatele sõnas ta: “Unistage suurelt, ärge kuulake neid, kes ütlevad, et tänapäeva noored ei taha sporti teha. Igaüks peab lihtsalt leidma endale selle õige ja sobiva spordiala, mida harrastada. Tänapäeva noored on ägedad, andekad ja te jõuate kindlasti kaugele. Ärge unustage, et VGM pakub teile tohutult võimalusi, teie ülesanne on need võimalused ära kasutada ja endast parim anda. Kolm aastat läheb hästi kiiresti.”