Valitsuse autoriteedi murdepunkt läbi ühiskondliku prisma

On 13. jaanuari varahommik, ärkan vabariigis, mille valitsus on paari tunni eest tagasi astunud – kriisidest räsitud valitsusele on otsustavaks saanud peaministri erakonna korruptsioonisüüdistus. Talviselt karge hommikupoolik jääb nii mõnelegi meediaväljaandeid sirvivale kaasmaalasele meelde kui päev, mil langes ühiskonda lõhestav ning vähemusi vaenav valitsus. Teise jaoks on see-eest langenud riikluse ning rahvusliku jätkusuutlikkuse eest seisev valitsus. Leidub ka neid, keda jätab Eesti vabariigi valitsuses toimuv otsesõnu külmaks.

Autor: Henri Regor Välimaa
Foto: Erakogu

      Esimese kahe seisukoha vahel on aga ilmselge sisuline konflikt. Inimestevahelised arutelud on otseselt mõjutatud erimeelsustest ja kriisidest valitsuse tasandil. Pealiskaudselt võib ju järeldada, ning ilmselt paari viimase aasta jooksul on see arvamus välja kujunenud, et rahvuslikku sümboolikat kandev ning parempoolseid maailmavaateid jagav kodanik on kõike muud kui vähemusi salliv ning teisi aktsepteeriv isik. Paratamatult kerkib esile küsimus, kas sellise lähenemisega oleme jõudnud kübekenegi ühiskondlikule rahulolule lähemale?
      Erivaatelised lahkhelid on aga endast lähiminevikus valusalt tunda andnud ja paraku ei paista üksmeel nii lihtsalt leitav. Poliitiline tander, eelkõige esindusdemokraatlik valitsemisvorm, eeldab valitsuses kõikide maailmavaadete esindamist ning erinevate ideoloogiate eest seismist. Võõra võimu ikke alt vabanenud rahvastele on omane konservatiivsem elukäsitlus, sest ühiselt kättevõidetud vabadust kardetakse kaotada järskudele ning ulatuslikele muutustele. Erinevate vaadete esindajateks on rahva valitud erakonnad parlamendis. Sellest ajendatult on ka valitsuses ideoloogiliste vaadete vahelised kokkupõrked värvikamad ning aasta-aastalt üha sagedasemad.

Vastasseisakud valitsuses

   Hiljutised kriisid valitsuses päädisid erakondade algatatud obstruktsioonidega, mis sisult eriasid parlamentaarse ühiskonna head tava, seetõttu süvendades tekkinud arusaamatusi. Valitsuses tekkinud lahkarvamused ning ummikseisud kanduvad edasi ühiskonda. Eriti murettekitav on vabariigi valitsuse suutmatus tekkinud konfliktidele tasakaaluka arutluse käigus lahendusi leida. Kui eirata erakondade tehtud eestlust teotavaid ettepanekuid, mis välismeedias laialdast kajastust leidsid, siis kandub valitsuse teguviis üle ühiskondlikku arutellu. Paratamatult ei ole selline valitsemisviis pädev ning pikemas perspektiivis kaotab see autoriteedi välismaailma, niisamuti ka rahva silmis, mis on kokkuvõttes ühe vabariigi lõpu algus.
    Enamasti leiavad eelmainitud lahkhelid laiaulatuslikku kajastust meediaväljaannetes. Ajakirjanduse üheks peamiseks eesmärgiks on mitme osapoole seisukohtade kajastamine ning kujunenud olukorra erapooletu tõlgendus. Paraku on viimastel aastatel avaldatud artiklite sisu olnud kohati konservatiivseid ideoloogiaid pilkav ning hukkamõistev. Selline ajakirjaniku suhtumist sisaldav talitus tekitab tekitab parempoolse maailmavaate austajates arusaamatust ja valehäbi, sest inimese tõekspidamised leiavad meedias negatiivses võtmes kajastust. Sedasorti avaldatud kirjutised suurendavad sügavamalt ühiskondlikke mõrasid.
   Vahetult enne valitsuse tagasiastumist kasutas opositsioon võimalust takistada valitsuse tööd. Vaatamata sellele, kas eesmärk saavutati või mitte, andsid erakonnad enda aktsiooniga edasi selge seisukoha, mis pooldab aruteludes vastaspoole vaigistamist. Tuleb ka arvesse võtta, et võimuliidus esinenud lahkhelid olid kestnud juba valitsuse ametisse astumisest saadik ning seeläbi andsid opositsioonile võimaluse tööseisak korraldada. Uue valitsuse ametisse astumisega võib oletada, et lahkarvamused valitsusliitude vahel jäävad püsima, kui mitte ei süvene veelgi.

Ettevaade tulevikku

      Erakondade elavad läbirääkimised on kestnud mitmeid päevi kuid konkreetsetele otsustele pole kumbki osapool jõudnud. Päevakajaline teema leiab kõneainet ka valijate hulgas ning positiivsele hinnangule leidub ka palju negatiivset vastukaja. Läbirääkimiste laua taga on kohad sisse võtnud eelmise valitsuse opositsioonierakond ning taaskord korruptsioonisüüdistuse saanud erakond. Kurioosseks muudab olukorra tõsiasi, et korruptsioonisüüdistuse saanud erakonna eesistuja südametunnistusel seisab vaid kolme kuu tagune maksumaksja raha mitteotstarbeline kasutamine. Vaid nädal enne võimu kuritarvitamise süüdistust asusid läbirääkimistel olevad erakonnad kahel pool valitsusseisaku lahingujoonel.
  Inimeste silmis kaotavad pädevust erakonnad, mis enda teguviisides ning ideoloogilistes tõekspidamistes teevad järske kannapöördeid. Jättes kõrvale eelmainitud erakonna süüdistused ning erakondadevahelised erimeelsused, seisab tulevase valitsuse erakondadel ees põhjalik ümberkorraldus, tagamaks valitsuse maine parandamise. Valitsuse sujuv koostöö on vundamendiks vabariigis elavate inimeste rahulolule ning sallivale suhtumisele üksteise vastu. See hõlmab varieeruvate maailmavaadete mõtte- ja sõnavabaduse tagamist, garanteerides samal ajal tasakaaluka aruteluringi. Üks on kindel, olgu riigil valitsus või mitte, jääb muinasjutulist päeva lõpetama hirm ning ootusärevus tuleviku ees.