Ajaga on meie emakeel palju muutunud ja osaliselt isegi ununemisohus. Emakeelenädalaga seoses mõtlesime toimetusega näidata ja meelde tuletada, kui imeline eesti keel ikkagi on.

Mina arvan, et meis kõigis hingitseb natuke kirjanikku. Lõppude lõpuks ei pääse keegi oma mõtete eest ja parim viis mõista mõtteid, on need kirja panna.

Elas kord seitsme maa ja mere taga täht A. Tema kodu asus tänava lõpus, suurte mändide all. A majast veidi eemal elas tema sõber U.

Hüpernoole toimetuse liikmed esitavad oma lemmiku eesti poeetide luuletusi.

Ees on taaskord emakeelepäev ja teadagi populariseeritakse uuesti ja jälle eesti keeles kõnelemise tähtsust ning selle hoidmist.

Otsustasime intervjueerida kolme keeleteadlast, et kuulda nende arvamust selliste emakeelt puudutavate teemade kohta, nagu eesti keele olevik, minevik ja tulevik, muutused ning selle väärtustamine.

Kui ma sind esimest korda nägin, teadsin, et oled eriline. Kui sind esimest korda kuulsin, vaimustasid mind sinu sõnad.